Indlela Yekufuya Ngema Dada

©Marinda Louw

Kufuywa kwema dada ikakhulu kwentela kukhokha inyama litiko lelincane futsi lelikhulako eNingizimu Afrika. Tinkinga letingakhula letihambisana nekunakekela tifo (ikakhulu umkhuhlane wetinyoni), kukhula kwemakethe, kanye nekucudzelana kwemikhicito lengenako.

Lokufuywa kwemadada edown kanye nemkhicito wetimphiko yintfo lekhweshile yendlela yekufuya kumkhicito wenyama. Lolwati lokungaphansi ngalokufisha lubuke umkhicito wenyama kanye netintfo tebumcoka bemanti kwentela emadada, ngaphandle kwemikhicito lebukiwe.

Indlela yekuFuya Emadada

Emadada enyama afuywa bakhiciti labambalwa eNingizimu Afrika, ikakhulu inhlangano yendlela yangekhatsinangaphandle.

Emadada angafuywa endzaweni lenkhukhu yendzawo lengekhatsi njengoba lenandlela eEurope nase UK lapho khona bafuyi bemadada kudzinga kutsi banikete ilitter (intfo letobamba lokuphumako) kanye nemvuo yekuvula emanti lavulekile. eUSA, emadada avame kufuyelwa ngekhatsi kwalapho kuvaleke khona netiyilo letakhiwe ngema slats lekuvumela lolokuphumako kutsi kuwele khona phindze kusuke.

eNingizimu Afrika, emadada enyama avame kukhicitwa ngetindlela tamahhala tekufuywa - kuhlangana kwetindzawo letikhula ngekhatsi kanye nangaphandle kwentela kugeza kanye nekudla. Ngemalungiselelo, loku kuchaza kutsi emadada lamadzala akhululekile kutsi ayaluke ngaphandle, agezele khona phindze adlele khona, kepha emadada lamancane kunemaviki lamatsatfu agcinwa phindze aphelwe kudla ngekhatsi aze acine kahle kutsi angatiyalukela ngaphandle.

Emadada aletfwa ngekhatsi ebusuku njengendlela yekuwavikela emakhateni, etilwaneni letitingelako, kanye nekutsi angebiwa.

Emadada ne Manti

©Marinda Louw

Bakhiciti labakhatsatekile ngekunakwa kwetilwane kumele babuke lokuhlangene kwetindlela temanti kanye ne hygiene. Loku kwentela kukala emagciwane langakhula kanye netimo letimanti letingabanga noma tichubele esifeni sekugula ngetinyawo kepha kuchubeke kunike emanti lenele kutsi kuvumele kukhulisa kanye nekugeza.

Emadada tinyoni temanti ladzinga emanti. Hhayi kutsi anatse kuphela kepha phindze nekuhloba kanye nekutigeza. Emanti aphindze asetjentiswe ekusiteni simo semtimba ngetikhatsi tetinkinga kanye nekushisa. Ngekwengeta, emadada atsembele emantini kutsi agcine timphiko tawo tisesimeni lesikahle kanye nekugcina emahlo kanye netimphumlo kuhlobile ngekutsi afake tinhloko tawo ngaphansi kwemanti.

Emadada anatsa emanti lamaningi ngesikhatsi nakadla, njengoba kuchaza nelucwalingo, acolela kwenta loku endzaweni yemanti lavulekile. Ngenca yemanti lamakhulu lawatsatsako, kwehla kwemadada kuvame kuba ngemanti. Loku kukhokha esidzingweni sekubamba lokwenele tintfo ngekhatsi kwemapheni. Imphuphu inika kubamba kwekushisa, nomakunhjalo, ungasebentisi timvutfu tetigodvo letinkhulu futsi lokukungalimata letinyawo letingatsi tebulembu. Lombhedze lomanti ungasetjentiselwa umcuba kumakhaya etigadze tetibhidvo noma kumapulazi.

Kufuya ngemaDada

Inyama yemadada ekufuywa ingatsengwa kusuka kuntalo noma ingahlanganiswa epulazini. Kuvame, kutsi emadada entalo akabulawa kwentela imakethe njengoba semadzala ngelizinga lenyama lengakhicitwa.

Kujovwa kwemadada ngetifo tase Newcastle kuyanconywa, ngisho nasetindzaweni letite emakhemikhali - tisebentisa tindlela. Dokotela Andrew van Wjjk, dokotela wetilwane, wachaza kutsi emadada avame kutfwala I avian influenza (umkhuhlane wetinyoni) futsi angeke sekaphume noma nguliphi luphawu.

Lamadada acitsa cishe emaviki lamatsatfu esimeni lesibalulekile - lesigadza kunakekelwa lapho khona anikwa kudla kwekucala kwemapellets. Emanti lahlobile ekunatsa kanye nalamasha amcoka phindze netinsimbi tekunatsa tilungele kusetjentiswa kuze kuvikeleke emadada kutsi angadlali kulamanti ekunatsela.

Kungena emantini lashonako, timphiko tingaba manti kakhulu phindze tisindze lokukhokha kutsi ticwile. Letimphiko temadada lamancane akavami kubamba emanti kahle atsi noma avumela

Ngemuva kwemaviki lamatsatfu, lokudla kwako loko kwemapellets kantsi lamadada avumelekile ngaphandle kutsi abhukushe phindze ayaluke. Lokudla kwemadada kungaphindze kungetetelwe ngalokuluhlata. Emadada alungele kufika, kushiyane ngebulili kanye nenhlobo yendalo. Lesilinganiso sekudla kulesisigaba kuhambela ku 2.9kg ngekudla cishe ku 1kg wesisindvo sekuphila.

Lomkhicito longiwo lobita ekufuyweni kwemadada kufaka kubita kwemadada, gasolina, kudla kanye nendzawo labulawela kiyo.

Translated by Phindile Malotana