Imikhicito Ye Lidada

©Robin

Inyama ye Lidada eNingizimu Afrika ivame kutsengiswa njengentfo leyomisiwe yaba yi ayisi lephelele noma iseseyinsha. Babe labanye labaniketa ngalenyama baphindze baniketa ematsanga kanye netigadla tenyama lenhlomphe, imigogodla kanye nemafutsa elidada, kanjalo nelidada lelentiwe lekufana nesibindzi selidada ipâté, lidada lelishisiwe, emapie kanye netintfo telidada lelilashiwe.

Lelinye lidada lelihlobene nemkhicito lifaka ifoie gras (sibindzi selidada), emacandza elidada, nelidada leliphansi kanye nemkhicito wetinsiba. Emadada aphindze acashwe epulazini kutsi adle iminenkhe phindze nangendlela yekwenta kugadza letitilwane. Emadada atsatselwa etulu ngekugadza tilwane tekufuywa letincne letifana netinkhukhu kwentela emagundvwane kanye naletinye tilwane letidla letinye.

Kwakha Emadada Kwentela Inyama

Emadada abulawa njengetinkhukhu (kahlekahle ‘tilwane tekufuywa’) bajubi batodzinga kutsatsa lokuncane ngetintfo tekubulala ngenca yesisindvo sato. Intfo leyiyinkinga ngekujuba emadada (noma ngutiphi letinye letihlala emantini) ngekuvelela etinkhukhwini kungukutsi anetimphiko leticijile langene kakhulu esikhunjeni. Lemishina lesetjentiswako kulendzawo yekubulalela ingeke seyisuse letinsiba noma timphiko ngalokuphelele kantsi nekususa ngesandla kwetimphiko kanye nekususwa kwetintfo letincane telidada ngalesinye sikhatsi kuyadzingeka.

Lenchubo yekujuba ifaka kulengiswa, kutfuswa, lithange lekuntfosisela, kususa timphiko, kukhokhwa (kususwa kwetintfo tangekhatsi), kwenta emacatsa (umangabe kudzingeka). Emadada laphelele avame kupakishwa eplasitikini lelifutsiwe, afakwe ebhokisini phindze atsengiswe asesemasha noma afakwe efrigini.

Emadada angentiwa, ajutjwe phindze alungiselwe abengumkhicito lofana ne duck pâté, ibacon yelidada, lidada lelite ematsambo, isausage, kanye ne smoked duck. Emafutsa elidada alinganisela sinongo sawo kanye nendlela lavelela ngayo emlonyeni ngendlela yekudla kufana nekutfoswa kwemazambane kantsi futsi kushiphile kuna butter. Lamafutsa asuswa esikhumbeni selidada bese lesikhumba sakhiwa ngesikhatsi lijutjwa phindze lisikwa. Yindlela lephakeme leyenta kupheka kube kahle ngaphandle kwekumunya kuvela lokushile.

Emacandza eLidada

Akusiko nje kutsi emacandza elidada makhulu kunalawo enkhukhu phindze ane egg yok lesetulu, kepha letigogo ticinile lokuchaza kutsi imphilo lendze yaseshelufini. Lovitamin lotfwelwe ungaba ngulophakeme kunalawo etilwane letingekhatsi endlini.

Lelizinga lema nutrition elicandza lishiyana ngekutsi lesilwane siphiwa ini lokukudla. Kufuywa kwemadada kuvame kubasesimeni samahhala lapho khona emadada abekwa elangeni,

Emacandza emadada aphindze atsatfwe ngekutsi makhulu nakubhakwa ngenca yemaprotein lasetulu kanye nemafutsa laphakeme latfwele iyolk kepha emanti aphansi lekusho kutsi lingaba yi rubber uma liphekeke kakhulu.

Kufuywa kwe Madada Etimphiko

©Makoti Down Products

Emadada afuyelwa letimphiko kanye nemkhicito we down. Le down imelula, tintfo letinetiboya letakha kufihleka kwe mahansi, emadada noma emaswan imitimba kepha lisetjentiselwa kufakela kwentela tembatfo kanye nekwekugceba embhedzeni. Timphiko letisemtimbeni welidada atsambile futsi asetjentiselwa kufaka emicamelweni, kumacushion, etimphahleni kanye nakuleminye imikhicito.

Kunetindlela letintsatfu tekususa le down kanye netimphiko tasemtimbeni edadeni: kugwetjisiswa (ngemuva kwekubulawa), kuhlanganisa timphiko lapho khona tibulawele khona (ngesikhatsi sekuncutfwa) kanye nekuchokhwa asaphila. Kuchokwa kwetimphiko telidada, lekuyintfo leyentiwako kumafemu mhlabawonkhe, kuvame kubanga kutsi lesikhumba salesilwane sigamuke kantsi futsi kwentiwa njalo evikini lesitfupha kuya kulesikhombisa.

Kuvuna kwemadada lahloliwe etimphiko kanye ne down akusiyo intfo lengiyo. Njengoba kuchaza imigomo yeNingizimu Afrika, tindzawo tekubulalela tilwane - lapho khona emadada abulalwa khona, kumele asuse emangcoliso etilwane, kufaka ekhatsi inganti kanye netimphiko.

Yini iFoie Gras?

©Romain Behar

Foie gras uchaza ‘emafutsa esibindzi’ kantsi sibindzi selidada (noma lihansi) loko kwentiwa kutsi kuvumele kukhula ngekushesha kwemtimba wemafutsa lokukhokhela esibindzini leskhulile. Ngaphambi kwekuhanjiswa, tintfo temanti kufana nemadada angatenta kutsi akhulise tibindzi tawo, lokunganika emdlandla ngesikhatsi lesidze sekuhanjiswa.

Ngekufuya kwesmanje, lokuphiwa kudla ngesandla kwe wheat lefakwe emantini kanye ne fig lefana neyamandvulo ngetindlela te Greek, kwangenelelwa kupha kudla ngelishubhu. Letilwane tiphocelelekile kutsi tidle kabili ngelilanga cishe emaviki lamabili ngekupha ngelishubhu ngendlela lebitwa ngekutsi yi ‘gavage’. Tinyoni tivame kugcinwa kumahhoko lamancane, atikhoni kugeza noma titikhulise tona. Lesisento savalwa kuamave lamaningi, kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika.

Ngemuva kwekubulala lamadada, lesibindzi lesikhulu sibese siyalungiswa, sifakwe noma sentiwe sibe yi mousse noma kakhulu ifoie gras pâté.

Translated by Phindile Malotana