iAthrixia Iphindze Ibitwe ngeLitiya Lemandvo Asesigangeni

© JMK
Iphindze ibitwe ngelitiya lemadvodza asesigangeni (Singisi) Boesmanstee (Sibhunu.), Icholocholo, itshelo,umtshanelo (ngesiZulu), iAthrixia phylicoides nalamacembe alesihlahla laluhlata lotopele kanye netimbali letincane letilukhwebeletane letinalokumtfubi emkhatsini titimbali letatiwako tasengadzeni futsi timbali temvelo eningizimu kanye nase Afrika lesemkhatsini.
Lokunye lesetjentiswa kiko ngesintfu kuyibilisa njengelitiya (ngiko leligama lelitiya lemadvondza asesigangeni lichamuka lapho), iyahlufunwa kwentela kukhulula buhlungu bemphimbo bantfu bebe Sotho kanye nebantfu bemaXjpsa, abe emaVenda anatsa lokutsetfwe kuletimphandze nemacembe kwentela kucosha/kususa lokuhlala kulokunye lokuphilako. Lamahlanga, lasusiwe emacembeni, entiwe imitsamyelo letimelako. Beliphindze lisetjentiswe ekuklineni nekususa ingadi lengcolile, nekwelapha inhloko lebuhlungu kanye nekuhlukuhla wentela umphimbo lotselelekile kanye nelivi lelihambile. Kuletinye tindzawo tala ningizimu afrika kutsenjwa kutsi liyinkhanuko.
Kunelwati loluncane lelitfolakalako emacembeni alesihlahla lahlukene kabili ngekutsi akunamagciwane noma kubola lokutsite kule Athrixia, noma kusetjentiswa kwalo kungenteka kusho kutsi kungakhona kubulala linani lelifuna kuphuma. Laliphindze lisetjentiswa ekwelapheni tinkinga tenhlitiyo, sifo sashukela, sifo semsheko kanye nekwelapha tifo letitsatfelwana ngekwelicansi Belicwalingo base Ningizimu Afrika basikhomba kutsi kuphakama kwe oyili lephansi nekuvelela kwe vanilla, caramel kanye neluju. Letitinongo nomakunjalo akaciningi kahle kutsi angasebentisa iAthrixia etikweni lemakha, kepha angaba nendlela yekuvela ekudleni kanye nasetintfweni tekunatfwa. Lamacembe angaba nelinani lentsengo lelivutsiwe etiyeni lemacembe.
Kakhulu lokuvuniwe kwase sigangeni, tihlahla tentsengo letincane titfoliwe njengendzawo yekuvela etigodzini tase KwaZulu-Natali, Mphumalanga naseLimpopo eNingizimu Afrika. Lesihlahla lesimfisha sikhula kutincenye letise Ningizimu Afrika letisemphumalanga futsi sitfolwa etindzaweni letinematje nalapho kwehlela khona emahlatsini lanetjani. Tiphuma kahle lapho kucentfwe noma kujutjwe khona, ticinile futsi titsandza lilanga.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana