Emantilamasha Emfishi Yekufuywa – Indlela Yekupha Imfishi

© Marinda Louw
Kupha timfishi nguyinye indlela lebalulekile ngemsebenti lomuningi esikhatsini lesimfisha ngemantilamasha etimfishi tekufuywa (ngendlela yekubadvute). Ngetindlela letifana naleti letiningi tekufuya, kupha kudla kufakela cishe ku 60% ngekubita kwekusebenta. Lolokutfolwako ngekufuya imfishi kushiyana ngekuphiwa kwato kahle kudla, kuniketwa kwato lokudla ngaletimfishi kanye nekumoswa ngekususa.
Tintsatfu tintfo letibalulekile lekumele sitibuke:
Kudla lokukahle lokuchamuka kulabakuletsako
Indzawo yekukugcina
Indlela yekutipha
Umangabe imfishi itfola kudla lokuncane noma lokuphansi ngelizinga, ingancipha emtimbeni noma ife ngenca yalokokudla. Kukhula kungenteka ngemuva kwekuba lemfishi itfole kunakeka lekudzingako (loku kufaka kusebenta kwemtimba kufana nekuphefumula kanye nekuhamba kwengati) ngekunetiseka. Letitidzingo tikhula ngesimo lesiphakeme semantic ngoba kusebenta kwalemfishi kuyakhula.
Kuphiwa kancane kudla kungenta ekulahlekeni kwetimfishi ngekutsi tingakheki. Nekutipha kakhulu akubiti futsi kungangeta kutsi emanti abenelizinga leliphansi phindze kungakhiciteki lutfo.
Nati tindlela letimbalwa letingasita ekunakeni natiphiwa nanoma letimfishi tiniketwa lokudla:

Kugcinwa kwe Kudla kwe Timfishi

Ungatseki kudla kube ngetulu kwemaviki lamane kuya kulasitfupha futsi ungake utsenge kudla lokukhuntsile ngoba kungakhokha intfo lesaphoyizini lengaba yingoti kuletimfishi.
Gcina kudla kwetimfishi entfweni lesendzaweni lepholile lenetikhala letenele letikahle. Khweshisa kumadvonga lapho khona bumantana bungahle bubekhona.
Yiba nesiciniseko kutsi leligumbi lekugcinela alinawo emagundvwane kanye naletinye tilwanyana letingahle tititike kulokudla lokubekiwe.

Linani Lendishi kanye Nesigaba Sekukhula kwe Mfishi

Khetsa tindumbu letikahle ngelinani bese utipha ngenhlobo lengiyo kuya esigabeni sekukhula ngekwemjikelo wemphilo yemfishi. Henk Stander, ngcongcoshe lophetse weLitiko le Aquaculture lelise Nyuvesi ye Stellenbosch, uchaza kutsi kudla kubekeka ngekwehlukana kwemantilamasha etimfishi futsi kungahluka ngekuya kweminyaka yetimfishi.
Timfishi letincane tidzinga emaprotein lamaningi ekudleni kwato kunaleto timfishi letindzala telicembu lelifanako. Phindze, kutipha kudla kwelinani lelingasilo lendishi kungachubela ekumosheni: umangabe lendishi iyinkhulu kakhulu angeke kudliwe ngalesosikhatsi. Njengoba lendishi iyatsamba kulamanti, lemfishi itotsatsa kancane ibe lendishi ifa. Ngiko lolokwenta kutsi lokudla kumosheke njengoba kundandza ngetulu kwelidamu bese letinye tintfo tincibilikela emantini.

Timfishi kumele Utiphe Kangakanani?

Imfishi yakho ungayiphi kakhulu. Letinye tindzawo tekudla tetimfishi tiba neluhlelo ku internet lelingasita bafuyi betimfishi kutsi balente ngetincingo tabo letitfutfukile noma ngemacomputer abo. Lolu luhlelo lwekupha timfishi lucwayisa ngesisindvo lesingiso sekudla lokunganikwa timfishi ngelisuku, kushiyana ngesisindvo salemfishi. Kufana nekutsi, kumadamu ekunisela langaphandle lapha itilapia ye likhulu kuya kumakhulu lamabili ema g ngesisindvo kudzinga ema g lamatsatfu ngelisuku, kepha umangabe kukhuliswe kumathange lavalekile ngayinye imfishi idzinga 4.5 g ngelisuku, kusho Henk Stander.

Tindlela Tekudla ku Aquaculture

Gcina tindlela tekupha kudla letingito. Loku kufaka sikhatsi sekupha kudla ngelisuku, litubane lekupha kudla, kusakatwa kwekudla ehhokweni (noma lidamu) kanye nekupha kudla kaningi.
Naka kutiphatsa kwalemfishi kucala, ngesikhatsi noma ngemuva kwekuyinika kudla bese unciphisa lokutipha ngekuya kwendlela letenta ngayo. Kufana nekutsi, letinkhulu (timfishi letindzala) tiphiwa kabili kuya katsatfu ngelisuku tibe leto letincane timfishi tiphiwa kaningi. Ngisho timfishi letincane tiphiwa njalonjalo ngemishina yekupha.
Naka kutiphatsa kwato bese usebenta ngako loko longakakujwayeli, njengekutsi imfishi nayidle kancane ngaphambilini.

©Louise Brodie
Kwengetwa kwe carotene, kulokudla kwemfishi lehlala emantini naledliwako yemushi wenkosazane, kumele inakwe emaviki lasiphohlongo kuya eshumini ngaphambi kulungiselelwe kumaketha noma ngesikhatsi imfishi ifika kuhhafu wesisindvo sekumaketha, fana nekutsi umatimfishi timakethwa ku makhulu lasiphohlongo ema gremu, imfishi kumele itfole icarotene ku makhulu lamane emagremu. iCarotene itfwele tintfo tetitjalo letifakela kubala leliphinki lemushi wenkosazana kunyama yemfishi.
Uma lamantin angcolile, kakhulu ngemuva kwetimvula letinkhulu, lokubona kuyehla bese kupha kudla kumele kwenteke kancane kwentela kuciniseka kutsi tonkhe timfishi tiphiwe kahle. Emanani lamancane anganikwa ngetikhatsi letiningi ngelisuku linye.
Yekela kuniketa kudla umangabe imfishi ingabambisani nawe phindze cala kuniketa kudla futsi umangabe lemfishi ikhombisa kubambisana nawe. Buningi bekudla lokubhaliwe lobekulahliwe kungafakwa etikhatsini letitako tekudla kwentela kuletsa luhlelo lwekudla lwesikhatsi lesikahle.

Translated by Phindile Malotana