Emahlahla eCamphor Asetjentiswa njengeMbhedze

© Abu Shawka
Emahlahla alokumantana lokumhlophe, Tarchonanthus camphoratus leyatiwa nge leleshwa, iSage yesiganga yase Afrika noma 'vaalbos' nge (siBhunu). Ligama layo lichaza leliphunga lelicinile lalolokumhlophe lokumantana kwemacembe. Sihlahla lesincane lesinemacembe lamtfubi lesihluma emkhatsini wemamitha lamabili kanye nalayimfica kuya etulu. Timbali taso letisamhloshana letenta tihloko letiyabutelako etinhlavini letatisetjentiswa ekugcusheni imicamelo.
Tilwane tesiganga tingabonwa titishikisha kulamahlahla. Lucwalingo lwakhomba kutsi letilwane tihlupheka kancane etilwanyaneni. Ngekufana, asetjentiswa njengembhedze bantfu beMaasai labatsemba kutsi kusita kuphuma kwetilwanyana phindze kukhulise kulala lokujulile. Balimi esifundzeni sase North West yase Ningizimu Afrika basebentisa emacembe lasemancane emahlatsi ecamphor ekudleni lokubhiciwe ngendzaba yekuphakama kwawo nga (30%) kuma phrotheni. Lesigodvo siyesindza futsi asivani nemuhlwa kantsi silungele kwenta tintfo temculo kanye nemsebenti lohlanganisiwe lohlangahlangene.
Emahlahla ecamphor asita ekwelapheni kushisa kwemtimba, tilondza kanye nekusikeka phindze asebente njengekugcina kwemvelo nakangetwe emtimbeni kanye nasekunakekeleni sikhumba.
Kuhuba intfutfu lephuma kulamacembe kungavula timphumulo lebetivalekile kanye nebuhlungu benhloko abe emanti alamacembe alpha kukhwehlela, buhlungu belitinyo, sifuba kanye nebuhlungu besinye. Lamacembe asetjentiswa nakushikiswa umtimba locinile. Le oyili ikhokhwa ngemuva kwekubiliswa kwalamacembe bese ayacengwa. Le oyili kutsenjwa kutsi anekukhona lokukahle etindzaweni temakha ngekumemetelwa 'kubesilisa' (lokubabako).
Atfwala 0.3% tidzingo letinemandla leticosha tilwanyana futsi atfolwa asebenta emahora lasitfupha kuya kulalishumi. Le oyili iphindze itsatselwe letintfo tayo tekungacansuli sikhumba lesisheshe sitsatsele, dermatitis, kushiswa lilanga kanye netilondza temibhedze.
Lesihlahla sinendlela lechubekako yemphandze futsi siyasebentiseka ngekubuyisela tintsaba letincane kanye nekuvikela kugedvuka kwemhlaba. Asitsatseli umlilo futsi singenta kujubekakwemlilo lokukahle. Lesitjalo asivani nesomiso, singamelana nendzawo lesemnceleni loneluswayi nemoya Kanye nesitfwatfwa. Tintfo talesihlahla tivama kuvunwa kakhulu kepha kukhona titjalo tentsengo kutifundza letise North West nase Free State eNingizimu Afrika. Lesihlahla sihluma sibe sikhulu etigodzini letifutfumele tase Afrika lese Mphumalanga, eNingizimu Afrika kanjalo nase Botswana ne Angola.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana