Emacembe AboLogwaja kanye Nekusetjentiswa Kwabo

© Judy Stuart

Emacembe anikwa bo logwaja noma asemasha noma nasekomile, kepha emacembe lomiswe kakhulu angenta tinkinga ngaphandle nakahlanganiswe nekudla. Lapho khona emacembe asetjentiselwa kwelapha hhayi njengencenye yekudla kwemalanga, kungaphiwa njeleto letigulako tilwane. Emacembe angakhuliswa engadzeni yakho noma atsengwe kumuntfu lowatsengisako.

Calendula/Noma Ngusiphi Sihlahla – Calendula Officinalis

Asetjentiselwa kusha, buhlungu, kwekuvikelisa, kuvuvuka, kulapha tilondza kancane, ema ulcer, sifo sesikhumba kanye netinkinga tekungagayeki kahle kwekudla.

Chamomile – Matricaria Recutita/Chamomilla Recutita

Isusa buhlungu, ihlisa kwetfuka kwalogwaja. Nguyinye lekahle ekuwasheni emehlo lakhalako.

Comfrey – Symphytum Officinale

Isetjentiselwa kwelapha, kuhluma kwematsambo, bologwaja labagulako, bologwaja labakhatsatekile nalabalula, tifo tetidzakamizwa.
Sebentisa ngebunono kubologwaja labatichwe njengoba kutfwala emakhemikhali langabingoti kanjalo kungaba ngumutsi.

Dandelion – Taraxacum Officinale

Njoba idandelion inguyinye yetinsangu letatiwako mhlabawonkhe, phindze ingusinye setihlahla tekuphilisa. Isetjentiswa ekucengeni ingati, tifo tekuchwala, silungulela, sifo sesinye, kusheka, kuphuma kwelibisi kwalomunyisako wesifazane futsi kukahle ekulapheni wesifazane nakacedza kutfola bantfwana.

Devils Claw/Lugalo Lwasathane – Harpagophytum Procumbens

Lwala Afrika. Lisetjentiselwa sifo sematsambo, kungahlali kwalapho kuhlangana khona ematsambo, kucina kwemisipha kanye nekuphelelwa yinkhaphunkhaphu yekudla.

Echinacea - Echinacea Purpurascens

Inika emandla emasotja emtimba kanye netifo tonkhe. Ekutsatseni kancane, isebenta njengentfo lenika emandla bese ekutsatseni kakhulu isebenta njengetifo tonkhe. Ayishisi etintfweni letingatselelani.

Fennel – Foeniculum Vulgare

Licembe lelikahle lekugaya. iFennel ilapha kucumbelana, umsuto kanye nekunika libisi umfutfo kulabo besifazane labamunyisako.

Hawthorn – Crataegus Oxyacantha

Kulapha lokumnandzi nalokuyimphilo, ihawthorn ingenta kuvuleka kwekufuna kudla kanye nekugaya kale. Kuyindlela yemavithamini lamaningi kanye nemaminerali, iphetse linani lelitsite lwe bioflavonoids letfutfukisa kudvonsa kwa vithamini C. yinye yetintfo letincomekako naletiphephile tenhlitiyo nalokumanti lokuphetselene nemamasela.

Lemon Balm/Melissa – Melissa Officinalis

iMelissa ikhona kubulala emagciwane, inciphisa sifo, kucumbelana kanye nemsuto, kusheka kanye nekunciphisa kukhatsateka.

Nasturtium – Tropaeolum Majus

Kulula kukhulisa timbali letatiwako, inasturtium inekupholisa lokunemandla, tintfo letititonkhe naletite emagciwane phindze isetjentiselwa kwelapha tilwanyana letihlala ematfunjini.

Nettle – Urtica Dioica

iNettle yinsango leyatiwako, lenetintfo letilaphako. Nguyinye yetintfo letinemsoco we chlorophyll endzaweni yetibhidvo. Indzawo yetilwane lekahle nalenemsoco nge ayoni, ilime, isodium kanye ne chlorine. Sicumbi se Nettle siyatfolakala njengekudla kwebologwaja, ikakhulu sitoko lesiphola ekuguleni. Iyavikelisa etifenin letitselelwanako, kanye netibungu. Ikhulisa nelubisi. Iphindze ilaphe inkhaphunkhaphu lephansi yekudla.
Kanjalo nekuba nemaprotheni lasetulu kanye ne ayoni, kutsiwa ema nettle ayasetjentiswa etintfweni letimcokwa tekususa tintfo letiphansi njenge eczema, rheumatism kanye nesifo sematsambo. Emanettle anelizinga lelisetul kakhulu le calcium lekahle kanye ne Ca:P (Calcim kuya ku Phosphorus ) ngesilinganiso. Ema Nettle ayindlela lekahle ye silica lengasita kugcineke lologwaja kanye nengulube ye guinea kanye nematsambo lasesimeni lesikahle. Ikhulisa/ingenta lubisi luphume kahle kubologwaja besifazane labamunyisako.

Parsley – Petroselinum Crispum

Macembe lakahle ethonikhi. iParsley ikhulisa ingadi iphindze ilaphe tinkinga tekuchama. Timphandze tisetjentiselwa kucumba kanye nekuphatamisa ematfumbu. Ikahle ekulapheni kushisa kwesinye kanye netinso, kungagayi kahle, kwakheka bulili baletinye tilwane, kanye nekukhicita kwalabasikati.

Plantain

(Plantago major – Sihlahla lesikahle lesinemacembe erosette lepatalele)
(Plantago lanceolate – sihlahla se Ribwort lesimise kwesikhali nemacembe lacondze etulu)
Lesihlahla siyinsangu leyatiwako letfolakala eNingizimu Afrika yonkhe. Iyakhona kubulala, ibamba bulili balogwaja, ilapha kusikeka, sidzakamizwa sesifo, imikhuhlane. Ikahle njengekuphepha lokutfuliwe kwebantfwana labancane etintfweni letiluhlata, isebenta kahle ekushekeni. Ishiya timphawu temchamo lokahle kanye nalokunyanyisako phindze. Ilungele ekusetjentisweni esiswini phindze ikhombe tindlela tematfumbu.

Roseship – Rosmarinus Offincinalis

emaRosehip tintfo letikahle tesintfu ngemavithamini A, C kanye ne bioflavonoid – yinhlobo ye antioxidant. Ngekungetela indlela lekahle yekudla kanye netintsambo letikabi, emarosehip anentfo lekahle yecalcium ne Ca:P (iCalcium kuya ku Phosphorus) ngelinani.

Rosemary– Rosamarinus Officinalis

iRosemary yehlisa sifo sashukela, ilungele kudzinwa, nabaphelelwa ngemandla futsi noma bakhatsatekile bologwaja. Lamahlunga nalamacembe acinisa kusakata, acinisa kugaya phindze akahle kutimo temikhuhlane. iRosemary inetintfo letikahle tekubulala kantsi futsi isetjentiswa kutibungu tetilwanyana.

Thyme – Thymus Species

iThyme icishe ingumgomo yawo onkhe emacembe kubantfu kanye nasetilwaneni ngenca yebungiyo bayo betintfo tonkhe. Licembe lelikahle lelingenamagciwane, tifo, kwehlisa, iyakhulula, iyagaya, isidzakamizwa, iyalapha kanye netintfo tethonikhi.
Lamahlanga nalamacembe ayasebentiseka njengemutsi wekugaya, kusisu lesibuhlungu, umcubuko lomncane kanye nalokuhlangene nekusheka kanye nekusita kususa tibungu.

Strawberry Leaves – Fragaria Yesca

Sonkhe lesihlahla semagumence siyalapha futsi siyapholisa. Emacembe aso agcwele iayoni. Ngaphandle sisetjentiswa etindzaweni letishiswako, kucubuka lokuncane kanye nebuhlungu bemehlo. Lamacembe aleligungumence lesiganga akahle kakhulu ekwelapheni bologwaja labalula nalabanemusheko kanye nekushisa kwesibindzi.

Yarrow – Achillea Millefolium

iYarrow inemgomo wekuvikela umchamo. Ingasetjentiswa ngaphandle kwentela kwelapha tilondza. iYarrow ivama kuhlanyelwa etindzaweni letikhona sikhatsi sonkhe ngalokulapha kwayo tintfo futsi ikudla lokukahle kwabologwaja uma babancane futsi balula. Ilapha yonkhe imikhuhlane. Licembe lelatiwa kutsi livimba silondza lesiphuma ingati. iYarrow inelizinga lelihle lecalcium kanye nebukahle nekuya etulu kwse Ca:P ngelinani.
SICELA WATI KUTSI EMACEMBE KUMELE ASETJENTISWE NGEBUCOPHELELO HHAYI NGEKUBUYISELA KWEKUNAKA TINTFO TETILWANE. UMA USOLA KUTSI SILWANE SAKHO LESINCANE SINGAHLE SIGULE, SICELA UTSINTSE DOKOTELA WETILWANE.

Translated by Phindile Malotana