Bahlanyeli ba Mangoza

© National Mango Board

Kulomhlanyeli wa mangoza, kukhetsa inhlanyelo yamangoza kutsi uyihlanyele kungashiyana ngetimo letifana  nesimo selitulu, sikhatsi skuvutfwa (ngalamanye emagama muva noma ngesikhatsi sekucala samangoza), bukhulu besitselo kanye nekukhokha, linani lesihlahla kanye nekungavumi emagciwane lamnyama emabala kanye naletinye tifo. Fananekutsi, letinye tinhlanyelo tiyincelencele kulokufutfumeele, timo letomile futsi kungatiwa ngekutsi kuyinkinga ekushisweni lilanga. Loku kufaka iSensation kanye ne Keitt. Tinhlanyelo letiningi letitsatsa inhlanyelo yi Tommy Atkins kanye ne Kent.

Ekucaleni kuya emkhatsini we sikhatsi samangoza eNingizimu Afrika yi Tommy Atkins, iZill, Sabre, ne Irwin. Sikhatsi lesisemkhatsini senhlanyelo sifaka iKent, Shelley ne Heidi, bese lesikhatsi – samuva bomangozi ba Sensation futsi ba Keitt.

Inhlanyelo lekunguyona ihlanyelwe eWestern Cape yi Kent, Sensation, Heidi, le Tropica lensha  ne Keitt.

Inhlanyelo lensha iyahlolwa nalokusandingilizi lokukhulu kuya kusigadla lesikhulu, sitselo lesibovu lotopele lesinalokuluhlata kanye netintfo letimtfubi kanye nesikhumba lesicinile. Sinekucina, inyama lecinile kanye nesinongo lesinongotela lokusemkhatsini. Inemphilo yaseshelufini lenhle. Lenhlanyelo ilungele tonkhe tindzawo tekukhicita phindze imelan a nemabala lamanyama latifo kanye ne anthracnose.

iZill ngulenye inhlanyelo yekucala phindze inesitselo lesincane kuya emkhatsini lesandingilizi. iZill inesikhumba lesisaluhlatana nalokuluhlata kanye nalokumtfubi kepha igucuka ibe bovu ngelibala nase ivutsiwe. iZill inekuvela lokunongotelako kanye nenyama lecinile. Lesitselo site intsambo kepha asigcini kahle.

iSabre ngumangoza wesintfu lonentsambo, lomncane kuya emkhatsini nge bukhulu. Umtfubi lonetihlatsi letibovu. iIrwin isemkhatsini kuya kulokukhulu kanye nekuma kwesigadla lesikhulu samangoza. Imtfubi  loya kubovu ngelibala.

Bomangoza Besikhatsi Sekucala kuya eMkhatsini

Tommy Atkins yinhlanyelo yekucala letigadla letisandingizili, sitselo lesibovu lotopele lonesikhumba lesimtfubi nalokuluhlata nesikhumba lesicinile. Bacinile, inyama lenetintsanjana Kanye nesinongo lesisemkhatsini ngekunongotela. Banemphilo lenhle yaseshelufini. Lenhlanyelo ilungele tonkhe tindzawo tekukhicitela phindze imelana nemagciwane lamabala lamnyama Kanye ne anthracnose.

iZill ngulenye inhlanyelo yekucala  phindze inesitselo lesincane kuya emkhatsini ngekuba sandingilizi. iZill inesikhumba lesiluhlatana nelibala leliluhlata nalelimtfubi kepha igucuka ibebovu ngelibala naseyivutsiwe. iZill inambitsa kamnandzi phindze inenyama lecinile. Lesitselo site tintsambo kepha ayigcini kahle.

iSabre ngumangoza wesintfu, lencane kuya emkhatsini ngebukhulu. Imtfubi nalokubovu.

iIrwin ngumangoza losemkhatini kuya kulokukhula futsi umise kwendingilizi. Inelibala lelimtfubi kuya kubovu.

Mangoza wesikhatsi-lesisemkhatsini

iKent ngumangoza loluhlata losemkhatsini kuya kulomkhulu lohlala uluhlata ngisho sewuvutsiwe. Unekuvelela lokuhle kakhulu futsi lokucinile, lokunenyama leshelelako. iKent ivame kusetjentiswa ekomisweni kanye nasekwentiweni ijusi. iHeidi ‘ngumangoza’ losemkhatsini kuya kulomkhulu  lomise kwenhlitiyo nesinongo lesilula nalesikhanyako.

iShelley yinhlanyelo yesikhatsi lesisemkhatsini lesuka eIsrael. Sitselo lesimise kwelihhabhula lelisemkhatsini lesinenyama lecinile kanye nekuvela lokusemkhatsini, lokunekunongotela.

Bomangoza beSikhatsi Samuva

©National Mango Board

Lesikhatsi samangoza eNingizimu Afrika siphela ne Sensation lencane kanye ne Keitt Lenkhulu. iSensation ngulencane kuya kulesemkhatsini ngelinani ngumangoza loluhlata lonelbala lelilukhwebeletana kuya kubovu. Inenyama lecinile, lenetintsambo kanye nekuvela lokunongotelako. Yinhlanyelo lehlobene nalendzala lehamba kancane kanye nenkinga telizinga.

iKeitt ngumangoza lomkhulu lonendumbu lencane phindze lehlala iluhlata noma seyivutsiwe.iKeitt iyatiwa kumasiko ase Asia lapho khona isetjentiswa njengentfo leluhlata (lengakavutfwa) lesitselo nalefakwa emantini eluswayi. iKeitt yinhlanyelo lenkhulu lekhokha kakhulu  lokungaba ngemathani lamashumi lamatsatfu ngelihekitha.

Translated by Phindile Malotana