I-Cape Snowbush Akukafaneli bonyana Ihlangahlanganiswe I-Cape Chamomile

© Alice Notten of Kirstenbosch

Umutjhana omncani lo onamakari asiliva narhanyazelako, nonamathuthumba amhlophe abizwa ngokuthi yi-Eriocephalus Africanus, begodu ngewomndeni we-Asteracea. Ithiyelelwe ngembewu embeswe ziinhlutjhwana ezibutjhelelezi begodu i-Cape snowbush ibuye-kapokbos elimini le-Afrikaans. E-Sewula ye-Africa kunemihlobo ema-34 we-Eriocephalus, ezoke zazo zinesithelo somhlobo oyiwula. I-Eriocephalus Africanus (Cape snowbush) akukafaneli bonyana ihlangahlanganiswe ne-Eriocephalus punctulatus nofana i-Cape chamomile.

Ngokwesintu isetjenziswa mhlobo wabantu abama-Khoi kanye nabaphalali abafika banzinza eKapa ngesikhathi sakade, beyifaka hlangana ukulapha ubulwelwe bamathumbu njengendlela yokutjhaphulula imizwa ibuye nokungazizwa kuhle kanye nokuledlha. Bekukholelwa bonyana isiza ngokukhulisa iinhluthu, isuza ubukghoba nofana ukuba likghokgha kanye nokususa imizwa yokurheyila izinto. Njengomhlobo womutjhana obizwa nge-rosemary, i-Cape Snowbush inemiphumela yokubuyisela esigeni kanye nemizenzo zokususaukugandeleleka ngokomkhumbulo, isuse imizwa yesigandeleli, ukusilingekela butjhuleni kanye nokungaqabangi kuhle ngabanga lemiraro.

Amafuthayo, alapha ukunghanghabala kwemisipha, (imisipha, ikinga yokuphefumula, ukugayeka kokudla ngendeni) begodu ikghona ukujamisa ukopha kwegazi. Ibuye isetjenziselwe ukulapho ngokukhupha umthondo (ukukhupha itjhefu esemzimbeni), lapha ukukhohlela kanye namakhaza beyipholise nehloko ebumhlungu. Ngokuzihlikihla ngamakarawo, kupha iphunga elimnanjazana elikhitjhwa mhlobo lo wesimilo.

Imila khulu e-Namaqualand, eTjhingalanga kanye nePumalanga Kapa. Amakaraso asiliva asiza ngokukwandisa umkhanyo welanga, aphungule umtjhiso ongambatha amakari la kanye nokukhuphuka kwamoya wamanzi. Le ngenye yeendlela isimilwesi esikghona ngayo ukonga besibulunge amanzi lokha nasimila besikhulele eendaweni zobujamo obomileko. I-Eriocephalus, izwana nelanga elihlaba ngokwaneleko kanye nehlabathi eyome kuhle.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Johannes Nkosinathi