
AmaZulu
Imvelaphi yamaZulu, nekusitjhaba sinye isikhulu eSewula Africa,buyela ebukhosini babantu abakhuluma isiNguni esincani esivela eduze komlambo omhlophe uMfolozi esele kwanjesi waziwa ngesifunda seKwazulu Natal ngeminyaka yabo-16th century. UShaka, owabayikosi yesitjhaba esincani ngonyaka ka-1818, wabeka isisekelo sesitjhaba samaZulu wakha isitjhaba esinobukhosi obukhulu eSewula Africa.
Umbhino, ingoma kanye nokugida sele kudlale indima eqakathekileko empilweni zamaZulu, kungasisemuntwini munye kwaphela, kodwana emphakathini woke....
moreNgikho abentwana bamaZulu gade babona ibhoduluko basese bancani ogade kwenza kobana bazwisise kuhle ibhoduluko egade bahlala kilo....
moreLokha nakubusa uShaka kanye nabasekeli bakhe, ukukhula kanye namandla wesitjhaba samaZulu gade kulele ekuhlelekeni Kwebutho lamaZulu kanye nerhono lawo....
moreNgebanga lokobana isisekelo semizi ehlukahlukeneko, enencenye yezepolotiki encani kurhulumende wesitjhaba....
moreNgaso soke isikhathi, abezimu bathembele kibo ngebanga lokobana babarhelebha begodu babapha umhlahlandlela ebawuthola ngemva kokobana babahlabele....
moreNgeminyaka yabo-1550 uMalandela, ekwakuyikosi enesitjhaba esincani, wanzinza endundumeni yeMandawe esemadwaleni womlambo uMhlatuze, ngaphambi kokobana ungene eNkwaleni....
moreNgonyaka ka-1787, uSenzangakhona, ikosi encani yamaZulu (ibizo layo elivela kwamanye amadodana kaMalandela ekhabe alwa khulu), waba nendodana angakathathi, uShaka....
moreIinhlanhla zesintu esitjhabeni samaZulu zivela emandulo,kanye nemandulo ;begodu nokusetjenziswa kwazo namhlanje sele kutjhugulukile kunekwakudala....
moreUkubelethwa komntwana hlangana nesitjhaba samaZulu kuhle kuyinto eyenziwa bomma babodwa, begodu akunandoda engenako lokha umfazi nakabelethako....
moreUmuntu ngamunye gade anendawo kanye nendima ayidlalako, okuya ngobulili bakhe, umyakakhe kanye nesigaba sakhe ekhaya....
moreNgokwesiko, ikhaya elikhulu gade liletha umnotho, lapha ipilo epheleleko gade ingaphilwa khona....
more