Swo Swilanguta Mayelana (na Xivala Xati Nguluve)

©Dr Jim Robinson
Tinguluve tifanele kupfaleriwa kumbe tiva endzeni ka darata leswaku tita sirheleleka eka mavabyi, switswontswa ngati, makhamba na valala xikan’we naku tisivela leswaku tinga dyi swibyariwa na swirhapa swa vanhu, ku hangalasa mavabyi kumbe kutsutsuma naku lahleka. Xivala xa kahle xita antswisa ntshamiseko wa swifuwo, swihunguta ntshikelelo leswi ekuheteleleni tinguluve titshama ti hanye kahle.

©Glenneis Kriel
Roofs should be raised to allow good lighting and free air circulation in houses.
Loko unga se endla vuvekisi eka bindzu, leri kuya hi buku ya Danie Visser ya Modern Pig Production swinga durha kwalomu ka 25 kutlula yindlu yintshwa ya ntolovelo e Afrika Dzonga, va South African Pork Producers Organisation (SAPPO) vatsundzuxa van’wamapurasi ku languta leswi landzelaka eka Manual for emerging pig farmers:

©Glenneis Kriel
Earth camps might be okay if the camps are large enough so pigs have a dry spot to sleep.
Ntsengo: Xivala xa manguva lawa xa durha swinene, se swingava kahle swinene kusungula hi tinguluve tintsongo kutiyisisa leswaku u kota ku fambisa bindzu leri lawulekaka unga lahlekeriwi hi mali. Loko u endla vuvekisi lebyi, swimakiwa na mali ya vuhumelerisi swifanele kuva e hansi swinene leswaku bindzu rita fambiseka. Swita pfuna kukuma vutsundzuxi kusuka eka vativi eka swa mabindzu.
Switirhisiwa swo aka: Tinguluve tingaku kanganyisa, lero swikahle ku hlawula swoaka swofana na tinsimbi na semende leswingata endla leswaku switeka nkarhi.

©Dr Jim Robinson
Walls can be constructed from almost any locally available material, such as wood.
Ku phohla: Makhumbi na darata swifanele ku celeriwa ehansi leswaku swita tiya kusivela leswaku tinguluve tinga nyengi tani hileswi tikotaka ku handza swinene xikan’we naku sivela makhombo, valala na switswonga ngati.
Vutumbelo: Muako wufanele kutisa ndzhuti na nsirhelelo kusuka eka mpfula na mimoya yotitimela.
Ku olova ku basisa: Swifanele kuva swi olova ku basisa naswona xivumbeko nalaha hansi kufanele kuva kutiyile naswona loko swikoteka akuvi kutiye kutlhela kuva kahle lero swiolova kuva mati yakota ku khuluka. Laha mati ya khulukelaka kona le handle kufanele kukota kuteka mati naswona yanga hlayiseki endzhawini yin’we. (Leswi aswivuli leswaku tinguluve ati fanelanga kuya vumbuluka eridakeni.)

©Dr Jim Robinson
Some pigs can thrive in simple fenced or walled camps with shelter, or open pens that provide roofed and walled areas.
Ku nghena moya: Swivala leswinga pfaleka swifanele kuva swiendliwe kupfumelela ku hunga ka moya leswingata sivela mavabyi lawa fambelanaka na ku hefemula. Swivala leswinga durheki swi nghenisa moya hi ntumbuluko, kasi leswi swidurhaka swinghenisa moya lowu vangiwaka hi michini.
Xipesi: Nguluve yin’wana na yinwana yifanele kuva na xipesi xoringanela leswaku yitava na ntshamiseko. Kuya hi matirhelo ya rihanyu, tinguluve letikulaka tifanele ku pfaleriwa laha kunga pfaleka, tifanele tiva na ndzhawu leyinga kwalomu ka square meter hi 100 kg wa ntikelo. Tinguluve leti hanyaka e handle tilava xipesi xikulu swinene, lexingavaka kwalomu ka 15 square meters kuya hileswi swihlohleterisiwaka xiswona. Loko tinguluve titele ngopfu swiendla leswaku ti lwa hixitalo, kulumana mincila xikan’we nakuka tinga kuli kahle. Loko kuri na ndzhawu yoringanela, tinguluve tita langha ndzhawu yotipfunela kona kule na laha ti etlelaka kona, leswingata siya ndzhawu yotala yi omile yitlhela yiva yibasile.

Kuhlayiseka: Akufanelanga kuva na switlhavatlhavani leswinga vavisaka tinguluve naswona laha hansi aku fanelanga ku rheta. Xivala naxona xifanele kuva xiakiwe hindlela leyingataka yinga vavisi tinguluve.
Ku nghena: Kufanele kuva na gede kumbe nyangwa wo nghena eka xivala xin’wana na xin’wana, leswi pfumelelaka kufamba famba ka tinguluve hiku olova na vanhu vakota ku nghena.

Translated by Ike Ngobeni