Yini Simo Sekushisa Noma Kubandza?

© Leonie Joubert
Simo sekushisa noma kubandza yindlela yekukalwa kwesigaba semandla endzawo futsi itsintfwa kakhulu ngemagagasi elilanga.
Simo sekushisa noma kubandza yintfo lelula yekukala futsi isetjentiswa, kanyekanye nekwehla kwelitulu endzaweni, kukhomba kutsi nguyiphi inhlanyelo letokhula kahle kuleyondzawo. Nomakunjalo, kudvwetjwa kwesimo sekushisa noma kubandza kufana nelinani la wonkhe malanga kanye nesimo setikhatsi, letincane naletinkhulu timo, tasemini nasebusuku (emini nakusihlwa) kuhamba kwako kumele kutsatselwe etulu kutsi inhlanyelo itokhula kahle kuleyo ndzawo.
Simo sinendlela lecondzile kuko konkhe kwakheka kwemphilo nemhlaba. Sisungula kukhululeka noma kubakahle kwebantfu noma kungabikahle (kanye nesidzingo sekushisisa noma kupholisa), kukhetsa imisebenti yenhlanyelo netilwane, lokuvela kwetilwanyana kanye netifo kanjalo nelinani lesifutfo kanye nekunyamalala (kulahleka kwebumantana ngemacembe).

Simo Sekushisa Nekubandza Sikalwa Kanjani?

Lesimo lesisetjentiswako kwentela kukhula kwenhlanyelo kanye nasekulimeni ikalwa njengesimo semoya. Loku kukalwa ngekhatsi kwetindzawo letivalekile letibitwa ngesibuko seStevenson noma emalayini etikhala letifaka umoya. Letitindzawo letivalekile tibekwa tibe ngu 2 m ngetulu kwemhlaba, dvute nekuulingana kwennhlanyelo yemacembe.
Simo semoya singahluka kusuka kusimo semhlaba longetulu. Kusihlwa ngesikhatsi sasebusika, simo semhlaba singaphansi kakhulu kunesibuko sesimo. Loku kungakhokha sitfwatfwa ngisho noma simo selitulu singakacageli umoya locinile we ayisi. Nomakunjalo, simo semhlaba singabanekufutfumala kunesimo semoya ngesikhatsi selusuku kushiyane ngenhlobo yemhlaba ngetulu.
Simo semoya lovulekile singafutfumala kunesimmo sesibuko, ikakhlu ehlobo.
Simo semacembe lahleti elangeni sivame kuba ngu 3 kuya ku 4°C ngetulu kwaleso lesikaliwe (sibuko) simo. Lomehluko unciphisa kube ngu 1°C ngaphansi kwetimo letivalekile nangesikhatsi lesimo sichubekele ku 33°C.
Emacembe-lacinile labonisako angaba ngu 10 - 15°C afutfumele kunesimo semoya.

Indlela Yekugucula iCelsius ne Fahrenheit

©David Eccles
eNingizimu Afrika, lesimo sikalwa ngema degrees Celsius (°C). emanti oma abeku 0°C bese kubila ku 100°C (ezingeni lelwandle).
eUSA simo sekushisa noma kubandza solo kubikwa kutsi singemadegrees eFahrenheit. Ngesikali se Fahrenheit, lesigaba sekubandza kwemanti abe yi ayisi siku 32°F bese leyekubila ngu 212°F.

Translated by Phindile Malotana