Umehluko Emkhatsini weMadvodza Asesigangeni kanye nema Khoikhoi

Kushayisana Kwemasiko

©Shem Compion
Noma lamadvodza asesigangeni kanye nema khoikhoi ehlobene, ngekwenyama kanye nangelulwimi. Kufute kube kwabakhona kushayisana kwemasiko abo ngesikhatsi lamacembu lamabili ashayisana nalelinye. Lama Khoikhoi ngekwendlela yawo, abeka tinhloko tawo ezingeni lelisetulu, atinika luphawu loluphakeme kanye nalelinemnotfo. Letilwane betitsatfwa njengentfo yekutsi ‘usigwili’, kube labo labanetilwane letincane bekudzinga kutsi tikhundla tendlela yema cembu emaDvodza esiganga, le emaKhoikhoi bekbatsatsa njengetintfo letingenamsebenti.
Ngisho naleligama lelitsi ‘Khoikhoi’ (lisho ‘indvodza yema dvodza’) kusho kubabeka bona kusuka kubuphansi bema Dvodza esiganga, lebawabita ema ‘Sonqua’ noma ema ‘San’ (lekuchaza emadvodza langenalutfo’). Ngalesi sizatfu, emaDvodza esiganga laphucukile ayalicitsa lelitemu lema ‘San’ atsi liyinhlamba.

Tindlela Letehlukene Tekuphila

Ngako, lama Khoikhoi kanye nalaMadvodza esiganga aphila timphilo letehlukene, letihambisana nemnotfo lohlukene wesimanje. Ngentfo lefana, ngekushayisana ngemanti, kanye nendzawo lapho ikhonakhona. Phindze, lama Khoikhoi bekakadze akhutsele ekutingeleni kantsi nemcudzelwano wetilwane tesiganga wawungaba yintfo lesizatfu lesibambile. Ngendlela yencenye lemcoka, nomakunjalo, lamacembu lamabili kwabonakala ungatsi atfola indlela yekuvana aphindze aphila ngendlela yemasiko cishe iminyaka letinkhulungane nemakhulu lasihlanu – kwaze kwabasikhatsi lapho ema Europe efika angcolisa lamanti ngeludzaka.
Kukhona tikhatsi lapho emadvodza esiganga atsatsa khona imisebenti kanye nemindeni yema Khoikhoi, abuka imihlambi yetinkhomo, atinika luju noma aletsa tindlela tekwenta kutsi imvula ine kwentela kutfola lokuya ngasetfunjini. eRichtersveld, nomakunjalo, Lamadvodza esiganga abonakala shengatsi anyamalala masinyane ngemuva kwekufika kwema Khoikhoi (ngaphandle kwesive semaStrandloper lambalwa lachubeka nekuhlala ngasemnceleni). Loku bekungabangiso sizatfu sekuhamba kusuka noma kucocoma nge Namaqua. Ngemuva kwakokonkhe, angeke kube sigodzi lesinganaka sive lesikhulu.

Belusi kanye neBatingeli

Richard Elphick, wemlandvo wesimanje, ngalenye indlela, unendlela yekusebenta lapho lomkhatsi emkhatsini webelusi kanye nebatingeli bowukadze ungemanti kakhulu, kushiyane ke ngenhlanhla njengoba kwenteka ngemnotfo. Nga Elphick, lama Khoikhoi kanye nemaDvodza esiganga bekukadze kubantfu banye.
Yebo nje, sive sema Khoikhoi besingalahlekelwa yimihlambi yaso ngendlala yesomiso, kweba kanye netifo, kwenta kutsi sibuyele kulendlela yekutingela kwema Dvodza esiganga.
Njengoba loku kwatsatfwa ngendlela yekuphumelela emphilweni, lesive sema Khoikhoi lesinenkhaphunkhaphu besizama kwakha imihlambi yato ngendlela yekweba, yekuncephetela noma yekusebenta. Loku kwenta indlela yekugcizelela indlela yekutingela.
Ngekuso kwendlela lebukiwe, nomakunjalo, kubonakala ungatsi bekukhona emacembu lamabili lakhweshile kulesive sema Khoi-San.
Kepha indlela yaElphick isasetjentiswa uma ifakwe endzaweni yema kholonisi, ngesikhatsi ema Europe afaka emandla emphilweni yesintfu kubantfu bendzawo eKapa.

Indlela Lekahle Yekuphila

Lababuke umhlaba labagubhile baphindze batfola indlela lehlanganisa belusi bemfuyo kanye naletinakekelwako. Lokukwentiwa kutsi balimi badzinga kugcina tintfo letiningi, lelapho batingeli bavama kutfola tintfo khona lapho. Lobukhona betintfo letisindzako nako kufaka kutsi lamaKhoikhoi akazange ahamba hamba endzaweni kakhulu njengalaMadvodza esiganga. Loku kushokona njengoba labaholi babo bekabanika indlela yekubagcinela kudla, ngako ngaloko bekungadzingi kutsi bahambahambe kakhulu futsi bebakhona kugcina sive lesiningi lesihlangene. Nomakunjalo, lama Khoikhoi achubeka kulungiselela indlela lekahle yekuphila, ahambe nesikhatsi kwentela kufuna emadlelo lakahle ekudla.
Ngasinye sive, yebo, aphatsa cishe indzawo lechazeke kahle futsi nemalunga alesive asuka awelela etindzaweni yato leyatiwako, inchubo yesikhatsi. Loku kwachubela ekukhuleni kwetintfo letiphatsekako tema matjieshuise noma |haru oms lebeyingahlanganiswa etindzaweni letehlukene kanye nasetigodzini letiniselwako lebeyigcwaliswa njalonjalo ngekuhamba kwemyaka. Ngalokujwayelwe, bangaphandle bebavunyelwa kusebentisa indzawo yesive ekushintjiseni noma ekubhadaleni kulesikhulu. Noma kukusiphi simo lapho khona, nomakunjalo, indzawo kwavunywa kutsi inikwe bantfu nje ngamunye ngamunye. Lena nguyona ndlela yandvulo yekwenta kulima lokujwayelekile lesentiwa namanje Endzaweni Yemhlaba Wesintfu eRichtersveld.

Translated by Phindile Malotana