Ema Khoikhoi ase Richtersveld

Licembu Lelisha le Bantfu

©Shem Compion
Eminyakeni letinkhulungwane letimbili phambilini, licembu lelisha lebantfu langenela lesitfombe. Bebasondzelene kakhulu ngebuhlobo nalamadvodza esiganga, ngemehluko munye lomkhulu. Bekukukadze kubafundisi; bafuyi/balimi labatiwako lebebahlala bahamba nemihlambi yetimvu letinemafutsa tekufuywa emakhayeni.
Muva, bebavame kulima emasimini, bagcine tinkhomo futsi, etikhatsini temakholonisi, babutsise timbuti ngaphansi kwesandla sabo sekuphatsa. Bebachubeka nekutingela tilwane tesiganga, bacolele kugcina imfuyo kwentela imicimbi lefana nekuphahla, kepha lolufika kwema Khoikhoi nomakunjalo kwatfumela bumnyama bendzawo lensha.
Imvelaphi yema Khoikhoi ayicacikahle. Babhali bakucala bemakholonisi batsi bachamuka eAsia, bandlulela eningizimu ngetikhatsi tetikhukhula letinkhulu. Labanye baze batsi banemvelaphi yase Hamitic noma yema Jewish. Kepha ngekujika kwetikhatsi, wemlandvo Stow kanye na Cooke batsi bachamuka etigodzini letinemifula lemihle lese afrika lesekhatsi ngaphambi bahambe batofika phansi kwemncele lose nshonalanga wesigodzana.
Kepha bemlandvo wesimanje, kufana na Richard Elphick, wente tifundza letiningi temakhoikhoi futsi nyalo wemukele kutsi bavela eSigodzini sase Zambezi lese nyakatfo ye Botswana.

Lengucuko

©Shem Compion
Lapha ke, labafundisi benta lengucuko kusuka ekutingeleni kwesicumbi kuya elisikweni lelagcina tilwane tasemakhaya. Lena nhlobo yekulima/kufuya ‘imphucuko’ yavela emkhatsini wase mphumalanga lekungaba yiminyaka lemashumi latinkhulungwane ngaphambilini. Yafika ku Sahara lesenyakatfo iminyaka letinkhulungwane letisikhombisa kadzeni kwachubekela kusakateka phansi kwesigodzi sase Afrika, lapho khona kwatfolwa sive se Bantu base Afrika lese Nshonalanga.
Lababantfu, ngekubuyisa, betfwala lelisiko lebafundisi nabo ngesikhatsi bacala kuhamba iningizimu, kufika eAfrika lese Mphumalanga eminyakeni letinkhulungwane letine kadzeni kwatsi ne Afrika lese ningizimu ngalesinye sikhatsi muva. Kungumcondvo lokutsi lama Khoikhoi atsatsa lendlela yebafundisi kuletive teBantu. Nomakunjalo, kukhona tindlela letitsi lama Khoikhoi akhulisa lisiko lebufundisi ngekwawo, kepha loku solo kuyintfo lekhulunywako ngulabo betemfundvo lenemandla.
Noma ngayiphi indlela, uma liKhoikhoi selitsetse lendlela lena lensha yekulima/kufuya, batsatsa timvu tabo bese bayahamba baya eningizimu, bewela Umfula we Orange dvute neVaal emkhatsini weminyaka letinkhulungwane letimbili kanye nenkhulungwane nemakhulu lasitfupha. Kusuka kulenandlela, bacala kusakateka ngase Mphumalanga, eningizimu kanye nase nshonalanga yase kapa.
Labantfu labamnyama besive seBantu, ngendzima yabo, befika eAfrika leseNingizimu esikhatsini lesimfisha muva base bayahlala ngase mphumalanga yelwandle kanye netintsaba.

Tive Letikhashane

Ngesikhatsi, lama Khoikhoi angatitfola wona ayinombolo yetive letidlala indzima yato, ngasinye sive sinendzawo yaso kanye nendlela lengafani. Letindzawo tepolitiki talungiswa ngendlela yekubawelwa lifa, kuya ngendlela yekukhulu, indvodza lesetulu kanye nemndeni losigodzi sinye. Ngakoke, nasenta sibonelo, unayo iCochoqua kanye ne Guriqua eningizimu nshona, le Chainoqua, le Hessequa, le Gouriqua, le Attaqua kanye ne Houteniqua lese mphumalanga nase Goringhaiqua kanye ne Goringhaikona lese Cape Peninsula.
Emlonyeni weMfula we Orange, lama Khoikhoi ahliphika abangemacembu lamabili. Le Namaqua lenkhulu yahlala enyakatfo yemfula lekwabese kuba yi Namibia. Le Namaqua lencane yahlala endzaweni lese ningizimu, leyakhokha tigodzi letisihlanu emkhatsini weMfula iOrange kanye nelilanga-lelikhona iVanrhynsdorp. Lababantfu banika letigodzi indlela yato ligama lelikhweshile futsi bababekucala be-Nama lekhona nanamuhla kubantfu, lenanyalo basetakhamuti tase Richtersveld.

Translated by Phindile Malotana