Ukuxabana Phakathi KweziChwe namaKhoikhoi

Ukuphambana Kwamasiko

©Shem Compion
Nakuba amaKhoikhoi kanye neziChwe bahlobene, kokubili okomndeni nolimi, kwamele kube nokuphikisana kwamasiko lapho amaqembu amabili ehlangana kuqala.
Ama-Khoikhoi, ngokwengxenye, babheka imihlambi yabo ngokuhlonipha kakhulu,njengophawu lwesimo nomcebo. Izilwane zazibhekwa njengempahla yangasese, ngakho-ke imindeni enezilwane eziningi yayibhekwa ngokuthi 'icebile', kanti labo abanemfuyo embalwa babevame ukuthatha izikhundla njengezinceku zezinhlanga ezinamandla. Lokhu kwaba ukuhamba okuphawulekayo kusukela ekuhlaleni kwezenhlalakahle zamaqembu eziChwe, ababhekelwa phansi ngamaKhokhoi.
Ngisho negama elithi 'Khoikhoi' (okusho ukuthi 'amadoda ngempela') akhonza ukuwahlukanisa neziChwe eziphansi, abawabiza ngokuthi 'Sonqua' noma 'San' (okusho ukuthi 'amadoda angenalutho'). Ngenxa yalesi sizathu, iziChwe eziningi zanamuhla zalahla igama elithi 'San' njengehlazo.

Ukuphila Okuhlukile

Ngakho-ke, amaKhoikhoi neziChwe bahola indlela ehlukene yokuphila, ngokusekelwe ezimweni ezihlukene zezomnotho. Ukungqubuzana kwamanzi, izinsiza kanye nensimu kwakungenakugwemeka.
Futhi, amaKhoikhoi babengabazingeli okusho ukuthi ukuncintiselana izilwane zasendle kumele ukuba kwakunzima. Kodwa-ke, la maqembu amabili ayebonakala ethola indlela yokubambisana bengenandaba namasiko awo angafani iminyaka engaba ngu-1500 - kwaze kwaba yilapho abaseYurophu babhidliza konke.
Kukhona ngisho nenkathi lapho IziChwe zasebenzisana namaKhoikhoi, belandela izinkomo zabo, bebanikeza uju noma bebasiza ngamakhono okwenza imvula beshintshane ngokudla.
E-Richtersveld, nokho, iziChwe zabonakala sengathi zanyamalala masinyane emva kokufika kwamaKhoikhoi (ngaphandle kwalabo abambalwa abahlala eStandloper abaqhubeka behlala eduze kolwandle). Lokhu kungenzeka kube umphumela wokufuduka kusuka noma ukuhlanganiswa ne-Namaqua. Phela, akusona isifunda esingasekela abantu abaningi.

Abelusi Nabazingeli

Ngakolunye uhlangothi uRichard Elphick, isazi-mlando sesimanje, unombono wokuthi ukuhlukaniswa phakathi kwabafuyi nabazingeli kwakungahlosiwe, kuye ngenhlanhla. Ngokuba Ku-Elphick, ama-Khoikhoi kanye neziChwe kwakungabantu abafanayo.
Ngakho-ke, isizwe samaKhoikhoi sasilahlekelwa kalula imfuyo yabo ngesomiso, ukweba noma izifo, kubangele ukuba babuyele emnothweni wokuzingela oweziChwe.
Njengoba lokhu kwakubhekwa njengendlela ephansi yokuphila, imindeni yamaKhoikhoi yazama ukuvuselela ukufuya kwabo izinkomo zayo ngokweba noma ngohwebo. Lokhu kwakha umjikelezo wokwelusa nokuzingela.
Ngokusekelwe ebufakazini bokuvubukula, kubonakala sengathi kwakunamaqembu amabili ahlukene phakathi kwesizwe samaKhoi-San.
Kodwa isibonelo sika-Elphick sisasetshenziswa uma sisetshenziselwa inkathi yamakoloni, lapho abaseYurophu bebeka ingcindezi endleleni yokuphila yendabuko yabantu baseNingizimu Afrika.

Impilo Yokuzulazula

Uphenyo lwendulo luye lwaveza ukuxhumana phakathi kwezinkomo ezifuywayo kanye nobumba. Lokhu kungenxa yokuthi abalimi kudingeka bagcine izimpahla, kanti abazingeli bavame ukudla izinto ngaleso sikhathi. Ukutholakala kobumba obunzima kubonisa ukuthi amaKhoikhoi awahambanga kakhulu njengeziChwe.
Lokhu kunengqondo njengoba izinkomo zabo zabanikeza ukudla, ngakho kwakungadingeki behambe kakhulu futhi bakwazi ukusekela ubukhulu bomphakathi. Noma kunjalo, amaKhoikhoi babelokhu bephila ngokuzulazula, behamba nezinkathi zokufuna izwe elihle lokudla.
Ngakho-ke, amalungu ahlukene ayelawula insimu echazwe ngendlela ecacile kahle futhi amalungu omndeni ahambela emazweni awo ngendlela ejwayelekile yokuhamba. Lokhu kwaholela ekwakhiweni kwe-matjieshuise ephathekayo noma i-haru oms eyayingabuthwa ezindaweni ezihlukahlukene nezinqolobane ezazakhelwa ngezikhathi ezithile unyaka wonke.
Ngezinye izikhathi, abantu bangaphandle bavunyelwe ukusebenzisa umhlaba wenkokhelo ngokukhokhela intela noma ukukhokhela inhloko. Nokho, akukho sigaba esivumelekile ukuthi sibe nomuntu ngamunye. Yilendlela yasendulo yokulima kwezemvelo eqhubekayo e-Richtersveld World Heritage Site.

Translated by Nsika Khoza