Titjalo teNdalo Letingemakha Layimvelo ase Ningizimu Afrika

© Marinda Louw
Titjalo letiningi eNingizimu Afrika – noma yindalo noma yimvelo – setisetjentiswe njengentfo yemvelo yekunakekela sikhumba noma emafutsa lete emakha ngenca yebantfu bendalo kanye native tamandvulo. Kuhamba kwebuhle besimanje kubonisa kwelapha tintfo tetitjalo njengemafutsa emvelo, timo tesikhumba kanye netintfo letitfolakalako ekuphileni kwebantfu.

Lizambane Lesiganga lase Afrika

iHypoxoside itsatfwa kusuka ku Hypoxis hemerocallidea imphandze lesidudla bese ishintjwa iba yi rooperol, lekuyintfo lenemandla lehlanganisiwe phindze lete lokutsetfwe kulokusele. Ngekwengeta, lelizambane lasehlatsini lase Afrika line sterol lephakeme phindze litfwele isterolin, lekungenta kungabi nekushisa kanye nekucinisa tintfo temtimba. Kufana ne cortisone ingajikisa kulimateka kwetinhlayiya letilicembu bese kutsambisa buhlungu bemamasela. Yintfo lenemandla leyakhelwe kuba nekwenta kutsi ungagugi.

iFerox yeNhlaba

©Jacques Marais
Sitaputapu se nhlaba ye ferox sinetinongo letisebenta kakhulu (aloin ne amino acid) kunebudlelwane bayo neAmerica.
Inhlaba. Sinongo lesatiwako ngekwekugcobisa kwemvelo, tintfo tayo tekugcobisa kanye nekutsambisa kuyasebenta ekwelapheni kushiswa lilanga noma kucubuka phindze ikhulule kuluma. Ngaphandle kwekwetfwala ienzyme bradykinase, lenciphisa kushisa, sitaputapu senhlaba ye ferox sinalokuhlanganisiwe kanye naVitamin A, C na B12. Ngenca yetintfo tekumisa kutsi kungaveli lutfo, iphindze isetjentiswe njengentfo yemvelo lekhanyisa sikhumba.

iOyili ye Baobab

Inhlavu ye oyili lenukelelako, letiyile, ibaobab lesetjentiswa njengemafutsa, oyili wekushikisha emtimbeni kanye nekwekufaka tingalo letomile lokushisako kanye netinwele. Tintfo letihlanganisiwe leticinile, ngendzaba ye ꞵ-sitosterol, kungehlisa kulimateka kwe DNA kutinhlayiya, ngekwengeta, oyili we boaba utfwele 6-omega longaba ngu 30% phindze wetfwale bovitamin D3, F,K na E (inntfo lengakahlanganiswa) kanjalo na vitamin A lovusetela tinhlayiya tesigogo lesicinile futsi ingelapha imilayini lesemtimbeni ngekuvusetela kwekheka kwetincenye tetintfo temtimba njengabomatsambo. Vitamin F yi esidi yemafutsa lengakagcwali levusetelako phindze ivuse tinhlayiya tesigogo lesicinile.

Kutsambisa kanye nekufaka oyili we baobab kuyasita kwentela ipsoriasis kanye ne eczema njengoba igcina phindze igcobisa lama epidermis.

Oyili we Kalahari Tsamma Melon

©Marinda Louw
Le Kalahari tsamma yakhona kulesigodzi se Kalahari sase Ningizimu Afrika futsi seyisetjentiswe ngetulu kweminyaka letinkhulungwane letine njengemafutsa emvelo.
Labantfu be San (Bushmen) basebentisa le oyili njengemafutsa, kwentela kukhulisa tinwele, kanye nalamanti lesitselo lahlanganiswe nemanti kwentela kufaka njengentfo yekuvimba lilanga.

Ngenca yetigaba letisetulu te linoleic esidi (kufana ne oyili ye primrose yasebusuku) indumbu ye oyili ye Kalahari melon ayishisi ngakoke ilungele kusetjentiswa etintfweni letine oyili kanye nasesikhumbeni lesinenkinga. iEsidi ye Linoleic inciphisa lolokungemanti kwe sebum, igcina kwenebeka kwemtimba phindze inciphise kushwaphana. Inhlavu ye oyili yye Kalahari melon iphindze ilungele inkhwetfu kanye nekuluma kwesikhumba enhloko.

Ngenca yekutfwala kwayo iesidi lenemafutsa, lo oyili ulungele kusetjentiswa etinsipheni temvelo.

Oyili weMongongo/Manketti

Inhlavu ya oyili we Mangongo (iSchinziophyton rautanenii) lephindze yatiwe nga oyili wemanketti – itsatfwa (ngebulukhuni) kusuka kuletintongomane lelicinile lesihlahla sse Mongongo, lesikhula esigodzini sase Kalahari yase Ningizimu Afrika, lapho yasetjentiswa bantfu basendzaweni njengentfo yetinwele kanye nekwekuvikela lilanga kwemvelo.

Oyili we Mongongo, wakha sigadla sekuvikela lesite oyili esikhunjeni kanye nasetilweni ngesikhatsi le esidi ye eleostearic kulo oyili isebenta ngesibane se UV.

Lenhlavu ye oyili yemangongo lemtfubi itsatseka malula, lokuyenta kubeyintfo lekahle ekwelapheni kanye nasetintfweni tekugcotjiswa temvelo. Ine Zinc lephakeme (Zn) kanye na Vitamin E (intfo lengakahlanganiswa) lengetetela ekuvikeleni kanye netintfo letishisako, phindze futsi ibalulekile kakhulu ekwelapheni le eczema phindze itfutfukise sicumbi setinhlayiya lesisakhula kanye nekubuyisa tinhlayiya.

Oyili we Helichrysum

iHelichrysum odoratissimum (emacembu lasetjentiswa kakhulu futsi latfolakala eNingizimu Afrika) atiwa ngekutsa aphila ingunaphakade, imphepho (ngesi Xhosa, nangesiZulu), noma ikooigoed (ngesi Khoisan, nangesiBhunu).

Lo oyili lomcoka kakhulu uneliphunga lelicine kakhulu lekubanesitselo futsi usetjentiselwa emakha tibe letintfo talesitjalo tisetjentiswa ngekwesintfu ekwelapheni tintfo letiningi letehlukene.

Uma isetjentiswa njengesinongo esikhunjeni semvelo kanye nasetintfweni tekugcobisa, oyili we helichrysum longashisi, lote emagciwane futsi netintfo letingalapha tinhlayiya letivulekile, kwelapha lokukahle kwesikhumba kanye netinkinga tesikhumba. Unetintfo tekungagugisi lokungakhutsata kuvuseteleleka kwetinhlayiya, ilungele kusetjentiswa ekuvikeleni lilanga kanye nekhilimu yesikhumba.

Oyili weMganu

©Genet
Oyili we Mganu (Sclerocarya birrea) wasetjentiswa ngekwesintfu esigodzini sase Limpopo yase Ningizimu Afrika njengemafutsa esikhumba, njengentfo yekugeza tinwele letomile, intfo yekucalela yensipho phindze nekushikisa bantfwana.

Oyili wemganu yintfo lekahle kakhulu ye oleic esidi yemvelo, lesetulu ngetintfo tekuhlanganiswa. Ikhokha phindze itsambise sikhumba bese inciphisa kubabovu.

Ivutsiwe ngemafutsa we esidi labalulekile, kuma kweoyili yemganu ngulona likhambi ekusebenteni njengemafutsa emvelo esikhumba futsi alosekukhulile kanye nesikhuma lesinakekelwako. Phindze isetulu ngavitamin C na E le oyili ayivumelani nekuhlanganiswa.

iOyili yemganu inentfo lekahle kakhulu ‘yencenye yekucetuka’ oyili lokahle ekushikisheni umtimba.

Translated by Phindile Malotana