Tibungu Ematfunjini Wetingulube

©Glenneis Kriel
Sows should be washed a couple of days before farrowing.
Kuya ngekutsi ngutiphi tibungu, kepha tibungu tinemtselela lomubi emphilweni yetingulube nase kutalaneni kwetingulube. Ngoba kutalana kwetibungu kucala ngemacandza, indzawo lehlobile kungenta kutsi kungabi nemacandza lamanyenti, lokutowenta tibungu tingabi yingoti kakhulu. Tibungu letiyingoti kakhulu iRoundworms kanye neTapeworms.

iRoundworms

iRoundworms (Ascaris suum) ngiyo leyinkinga kakhulu etingulubeni. Leti tibungu tingakhula tibe tinkhulu njengentfo yekubhala phindze tibe tindze tifike ku 400mm, tihlala esiswini bese tidla kudla kwetingulube. Letibungu titalela emacandza lamanyenti, aphuma kanye nemakaka etingulube letiphatsekile. Lamacandza lawa acinile angaphila iminyaka leminyenti.
Tingulube letincane ngito letisengotini yekubanjwa nguleti tibungu umatigwinya lawa macandza. Lapho khona kunengoti yaleti tibungu, tingulube kufanelwe tilaphwe ngekushesha ungamoshi sikhatsi.
Timphawu tekutsi ingulube iphatsekile tiya ngekutsi sikhatsi sesihambe kangakanani iphatsekile. Tiphawu kungaba kukhwehlela lokomile, ngalesinye sikhatsi umsheko phindze tingulube tingakhuli kahle. Letibungu tingabanga kutsi ematfumbu agocane. Kutsi ungatilapha kanjani ungabona ngekutsatsa emakaka akhona ayohlolwa kutsi akhona yini emacandza etibungu. Letibungu tibanga kutsi sibindi sibe nemabala lamhlophe.
Kunakekela kahle tingulube, nekugcina kahle indlu yetingulube ihlobile kungasita kutsi tibungu tingatfoli indzawo yekuhlala. Nangabe tingulube tigcinwa ngaphandle, kufanele lapho tidlela khona kushintjwe khona emaandza angatokwakhela lapho tidlela khona. Ikhona imitsi lengasebentiswa kulwisana netibungu, njenge anthelmintics, lona ngumutsi lokhona kucedza tibungu. Kute lomutsi usebenta kahle kufanele uwusebentise ngendlela yakhona.

emaTapeworms

©Glenneis Kriel
Pigs can ingest tapeworm eggs when feeding on human soil.
Tingulube tingenwa nguleti tibungu natisetincane leti tibungu (Cysticercus cellulosae) tingenwa nguleti tibungu natidla tintfo letichamuka kubantfu. Leti tibungu ticala kubantfu. Leti tibungu natikubantfu tatiwa ngekutsi yi Taenia solium. Bantfu batfola letibungu nabadla ingulube lengakaphekeki kahle.
Lesi simo esikhatsini lesinyenti satiwa ngekutsi yiMeasles etingulubeni, ngoba leti tibungu ticala titincane timhlophe titindze tingu15mm esiswini, ematfunjini, enhlitiweni. Tijwayele kungahluphi, kepha ngalesinye sikhatsi tingaletsa buhlungu, tente kube matima kutsi tingulube tikhone kuhamba.
Kutsi ingulube beyiphatsekile kujwayele kubonakala uma ingulube seyihlatjiwe. Kugcina indzawo ihlobile kwenta kutsi iMeasles kube matima kutsi itfolakale etingulubeni.
Asilapheki lesi sifo, loko kwenta kube mcoka kutsi uvikele tingulube kutsi tingahlangani nemasimba ebantfu. Nebantfu bente siciniseko kutsi bageza tandla uma bayohlangana netingulube.

Letinye tibungu

Tikhona letinye tibungu letihlangana netingulube ngalesinye sikhatsi, njenge Nodular worm, lungworm, whipworm kanye neBankrupt worm. Timphawu tekutsi tingulube tiphatsekile, kungaba ngumsheko, iAnaemia, kwehla emtimbeni, kuphela kwemanti emtimbeni ngalesinye sikhatsi tingafa.

Translated by Thandokuhle Motha