Sihlahla Seligcolo Laphepha: Sitjalo Semutsi Loyingoti

© Alice Notten of Kirstenbosch
Lesihlahla seligcolo - laphepha lesiyingoti sase ningizimumphuma lese Afrika, Warburgia salutarus, ikhula eNingizimu Afrika, Swaziland, Mozambique nase Zimbabwe. Lelibito lelitsi 'salutaris' lichaza kuniketa imphilo, lisho kusetjentiswa kwemutsi weligcololaphepha. Licembu laletitjalo lelihlobene, lelatiwa ngekutsi yi 'karambaki', isetjentisiwe njengemutsi batsengisi base Arab kubantfu base Afrika LeseMphumalanga lababahlali kusukela ngetikhatsi tasemvulo. Ligcololaphepha lilikhuni kulitfola emahlatsini futsi lihlelwe njenge Ncwadzi Lebovu yeData letfusa emacembu.
Livunwa balaphi besintfu ngendzaba yaleligcolo lelisetjentiswa kumitsi yesintfu, umfutfo uyentiwa kwentela kukhutsata tihlahla letincane talesi sihlahla. Sikhula kahle nasijutjiwe noma kumunywa kwetimphandze emhlabatsini lomunyeke kahle ngendlela yayo bese senta sihlahla sendzawo lesikhangako. Sihlahla sasehlandzeni, lesincama lesihlala siluhlata seligcololaphepha sikhula kusuka kumamitha lasihlanu kuya kulalishumi ngebudze bese silungisa initrogen lesemhlabatsini abe emacembe aso akha inotrogen - levutsiwe yemacembe netjani lokufile.
Timbali letincane letimtfubi – naletiluhlata takha emagungumence layindingilizi langemashumi lamatsatfu emamilimitha lavutfwa abelibala lelukhwebeletane. Emacembe, titselo kanye nelingekhatsi leligcolo tinekuvelela lokucinile kwaphepha kantsi nekuvuna kwenta kubelukhuni noma kungenteki kutsi kunyakate ngalokwatiwa kwalesitselo ngetimphungane talesitselo Kanye netingobiyane. Letihlahla tikhula kancane futsi tingavunwa nasetineminyaka lelishumi budzala, kepha kutsatsa iminyaka lemashumi lamabili kufika ebudzaleni lobugcwele/lobuphelele.
Leligcolo kanye nalamacembealeligcololaphepha atfwele emacembe esitjalo lamaningi lehlukile langabulala emagciwane, nekubanefungi(kakhulu kutseleleka kwe Candida ekubilisa/kukhukhumukisa), tindzawo tema ulcer ne diuretic. Lentfo yalesitjalo iyomiswa, bese iyasilwa yentiwa imphuphu bese isetjentiswa njengentfolengemanti kanye nangemhlobiso kwentela kulapha kucubuka lokuncane kwentfombi, kutseleleka kwesifuba, sifo se venereal, kuluma kwemtimba, tinkinga tesisu (umsheko, buhlungu) kanye nesifo lositfolwa nawusutelwe yimbuzulwane.
Liyasetjentiswa ngentfo ledonswa ngemakhala, iklina indlela yetimphumulo futsi uma leligcolo lihlafunwa noma uhuba intfutfu yalo, yenta tinkinga tesifuba tibencono, ikhulula kucumbelana,imikhuhlane kanye nebuhlungu bemtimba. Lolokungemanti kwalamacembe kusita kulwa nesifo sesikhumba kanye nesifo lesenta buhlungu kumamasela nalapho kuhlangana khona ematsambo, tibe timphandze letibilisiwe tingetwa kusuphu kwentela kwelapha umsheko. Kokubili emahlanga netimphandze temagcolo tintfo letelapha sifo sembuzulwane futsi naseligcotjiwe selihlanganiswe nemanti, lingalapha tilondza tasemlonyeni. E Kenya, lamacembe angetwa kuvelelisa bo currie.
Lucwalingo luveta lucudzanisa lokusebenta kwetinongo kuleligcolo nakuloko kwemacembe kubonise kutsi lomehluko muncane kakhulu futsi awukho mcoka. Kugcwalisa ngemacembe esikhundleni saleligcolo ekusetjentisweni kwemutsi wesintfu kuvumela kuvuna lokuningi kwalesitjalo lesiyingoti.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana