I-Pepperbark Tree: Istjalo Esilaphako Esisengozini

© Alice Notten of Kirstenbosch
I-pepper-bark tree ye-southeastern Africa, Warburgia salutarus, ivela eSewula Africa, Swaziland, Mozambique kanye ne- Zimbabwe. Ibizo layo -‘salutaris’ litjho ukuthi lipha ipilo, ekukhambelana nokusetjenziswa kwezopilo kwe-pepperbark. Istjalo esisihlobo saso esaziwa ngebizo le-‘Karambaki’ sele sisetjenziswe barhwebi be-Arab kanye ne-East Africa kanye nabahlali bakhona kusukela emandulo.
I-Pepperbark itlhogeka khulu ehlathini begodu itloliswe ku- Red Data Book njengestjalo esisengozini. Sivunwa khulu ziinyanga ngombana iqolo laso lifunwa khulu ngombana lisetjenziswa njengesihlahla sesintu.Sele kuzanywe ngamandla ukugcugcuzela bona utjalwe umuthi lo. Utjalwa lula ngokuwukera ehlabathini engenwa mamanzi begodu silithuthumbo elihle lengadini.
Umuthi owondileko ohlala ohlaza we- pepperbark ukhula ube yi-5 - 10 m ngobude ufaka i-nitrogen ehlabathini lokha amakari waso enza umanyoro omuhle. Istjalwesi senza amathuthumbo amancani asarulana eduze kwesthelo saso esivuthwa sibe phephuli ngombala. Amakari, isthelo kanye namakelo waso anomnaambitheko oqinileko wepepper begodu sivunwa khulu ngombana isthelo saso sithandwa zimpukani zenthelo kanye neenthelo. Imithi le ikhula buthaka begodu ungavunwa ngemva kweminyaka eyi -10 ukuya ku-20.
Iqolo lomuthi kanye namakari we-pepperbark zimumethe ihlanganisela enganamabhekhteriya kanye neenkowani (khulukhulu ikhandela i-Candida yeast infections), ipholisa i-ulcer kanye ne-diuretic properties. Imetheriyali yestjalwesi, iyonyiswa bese iyagaywa yenziwe ipuyere isetjenziswa njengetiye eyelapha i- vaginal thrush, umraro wesfuba, umzimba obuhlungu, amathumbu (ukuthulula, ubuhlungu kanye nomalalehlengezela.
Isetjeniswa njengesneyifu, ivula amaphaseji weempumulo, lokha nasihlafunywako nanyana sibhenywa, siphola imiraro yesfuba, isisa ukuqurhelana, umgomani kanye nobuhlungu bomzimba. Itiye eyenziwe ngamakari irhelebha ukwelapha iramatiki kanye nemiraro yeskhumba, lokha imirabhu ebilisiweko ifakwa esobheni ipholise ukuthulula. Kokubili iindindi kanye nomrabhu kulapha umalalehlengezela nazigayiweko zahlanganiswa namanzi, zipholisa iinlonda zomlomo. Ekenya, amakari afakwa ekherini njengesinandiphisi.
Irhubhululo elenziweko lokumadanisa iinthako zeqolo lomuthi emakarini litjengise bona akunamehluko omkhulu hlangana nazo. Ukujamiselela iqolo lomuthi ngamakari lokha nasisetjenziswa njengesihlahla sesintu kuvumela bona sivunwe ngendlela engabangi ingozi yokuphela kwestjalo esisengozinesi.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Busisiwe Skhosana