Lwati ngeLubandlululo – Kufunwa kususwa Ngekuphocelelwa

Beauty Skefile wase Khayelitsha ukhumbula kungavani kwemimango nemaphoyisa, nekubalekela tinja, ngesikhatsi baphocelelwa kutsi basuke lapho bebahlanganela khona, eKapa, ngemnyaka wa 1980.

Umkhukhu Etigangeni

©Eric Miller

Emva kweminyaka, umndeni wami kanye nami sasuka sayalapho kuhlangana khona imigwaco sayokwakha umkhukhu phindze. Lapho kuhlangana khona imigwaco yindzawo lensha lenkhulu lesandza kucalwa, kepha saba ngubanye bemindeni yekucala leyaya lapho, futsi bekuyindzawo lesiganga lesivulekile lesinetihlahla.

Letotikhatsi tatimatima kakhulu. Iminyaka leminingi – angisakhumbuli nekutsi minyaka lemingakhi, kumbe mitsatfu, kumbe lesiphohlongo — sasihlala kumkhukhu welithende leliseyili lebelibanje tintfunga. Kepha bekudzinga kutsi silifihle sonkhe sikhatsi, futsi bekumele silisuse kuyinye indzawo liye kulenye, ngenca yekutsi emaphoyisa bekanguloku eta atosifuna.

Bekangasifuni Kuletiganga. Batsi iKapha yindzawo yebantfu labamhlophe ngakoke ngeke sifake imikhukhu yetfu lapho. Bebanguloku bazama kusicosha kutsi sisuke. Onkhe malanga ekuseni bekudzinga kutsi sivuke siwise lomkhukhu ubephansi ngaphambi kufike emaphoyisa layalukako. Ngakoke besifihla yonkhe intfo besinayo ngaphansi kwematje lamakhulu.

Loku besentela kutsi simise lamaphoyisa kutsi angabulali letintfo tonkhe. Muva, bebatsi nabahamba, bekudzinga kutsi siphindze sakhe lomkhukhu futsi.

Bekudzinga sente loku onkhe malanga cishe iminyaka lemine, ngoba uma lamaphoyisa abengatfola lomkhukhu bebatawuchilita bawukhahlele ngemhlabatsi, azame kuwubulala. Kepha bekudzinga kutsi sisuse indlu yetfu iye kulenye indzawo, ngoba lamaphoyisa bekabuya. Bebaze bete netinja tabo futsi ngalesinye sikhatsi ebusuku, liningi lawo liveta kanye.

Emaphoyisa Ahlasela Ebusuku

©Eric Miller

Bekatsi lamaphoyisa nakefika ebusuku, ngalesinye sikhatsi besisuke singcunu bese siyabaleka, kanjalo nje, ngoba letinja betisicosha, betisilandzela. Bekudzinga kutsi sivuke sihambe, ngoba letinja betingasiluma. Ngalelinye lilanga tangiluma emlenteni.

Ngangitfukutsele, ngangitfukutsele kakhulu, futsi ngangikhala, ngakhala kakhulu hhayi nje kudlala. Letinja tangiluma kabili. Angati kutsi sasenteni. Besibeva nabeta, ngalemisindvo yabo lekhala kuletimoto tabo ʹWi, wi, wiʹ. Loyo wekucala lowabeta wamemeta, ʹKubovuʹ, achaza kutsi ʹSeyisukile, bayetaǃʹ bekuyindlela lebesitjelana ngayo, tsine bantfu labamnyama nasichaphelisana sodvwa.

Kuphazamisa Emaphoyisa

©Eric Miller

Ngalelinye lilanga emaphoyisa lasihlanu noma lasitfupha efika, ngalesinye sikhatsi aba mashumi lamabili noma ngetulu kwaloko. Sawabona ngakulenye indzawo sasesiyabaleka, kepha beta ngalenye indlela.

Leliphoyisa lebekungulona liphetse lalilidze linetinwele letimnyama nebuso lobudze, kwakutsiwa ngu Mnumzane Basson. Sasimati lo Mnumzane Basson, ngoba bekavame kufika futsi abehlala atfuka futsi asimemetela. Sasimesaba lo Mnumzane. Lilanga lekucala nabefika bengilele. Ngeva umsindvo lomkhulu ngaphandle nebantfu bamemeta ngekutfukutsela.

Ngatsi nangiya ngaphandle, ngabona bantfu labaningi bafusha uMnumzane Basson bamususa. Kepha lamaphoyisa abuya, incumbi yawo, bafusha lemikhukhu ngetimoto tabo letinkhulu. Bekanaemandla lamakhulu kunatsi, kanye netinja netibhamu letimishini tabo. Letinja betesabeka kunaletibhamu, ngenca yekutsi letinja betisicosha phindze tisiluma.

Kepha emva kwesikhatsi basiyekela. Bebezam kusetfusa. Batsi sebasifake sonkhe kuncola lenkhulu, tincola tahulumende. Sasibaningi kepha bebasiphusha, basiphushela kuletincola. Besite sikhatsi sekutsatsa noma yini. Letincola tahamba taphuma eceleni kwase Stellenbosch, wase lomshayeli uyema entela kutfola gasoline.

Sasingemuva sihlabela kakhulu. Yatsi nayima lencola, sasishaya leminyango. ʹNifunani?ʹ Lendvodza yabuta. ʹsifuna kuhamba siyochama,’ saphendvula kanjalo. Wasiyekela saphuma sase siyabaleka sabuyela emuva kuletiganga, sonkhe. Satsi nasifika, tintfo tetfu tatisolo tilapho.

Letintfombi tema Seshi Lamnyama

©Eric Miller

Lamaseshi lamnyama kanye nebaphalali basisita, tasisita kakhulu. Sonkhe sikhatsi lamaphoyisa nakafusha imikhukhu yetfu phansi noma lemikhukhu beyisha, Labaphalali befika nemasuphu kanye nalokunye kudla kwetfu. Base nalabosisi bemaseshi lamnyama befika nemibhobho batsi kumele sibenemhlangano.

Kulomhlangano sabatjela konkhe lobekwenteka kitsi. Bayakulabepolitiki bayobabuta kutsi bawavumele lani lamaphoyisa asicoshe nekutsi aphushe lemikhukhu yetfu phansi, ngoba besite lenye indzawo lebesingaya kuyo. Base labo sisi bemaseshi lamnyama bayabuya basitjela kutsi batsiteni kulabepolitiki. Ngemuva kwaloko lamaphoyisa asiyekela kanjalo umzuzwana.

Labo bosisi basilwela, ngako sevangatsi tintfo tatindzima kepha bekungekho kubi kakhulu. Letitintfo tasenta sabona kutsi akusibo bonkhe labamhlophe bantfu labafanako. Labanye bakahle kakhulu kantsi labanye abekho kahle ngoba abafuni umuntfu lomnyama dvute nabo.

Translated by Phindile Malotana