Kunakwa kweTifo ekuFuyweni kwetiMfishi Letihlala eMantinilahlobile

© Dr David Crosby, VSU
Tigaba temphilo yetimfishi titsintswa tigaba letintsatfu: imfishi (umchubi), pathogen (intfo lebanga-sifo) nendzawo (emanti).
Nomanje kubhedvuka kwetifo akukajwayeleki endleleni yekufuywa kwetimfishi letihlala emantilahlobile (aquaculture), emapathogens langabanga kugula kanye netifo ahlala akhona endzaweni lenemanti. Bafuyi kumele bagcine sigaba lesikahle semphilo etimfishini tabo ngekutsi baciniseke ngelizinga lemanti lahlobile (endzaweni) nekuhlola njalonjjalo bukhona betimfisho lesetifile.
Lokubaluleke kakhulu, imphilo lekahle icala ngekutsenga timfishi letiphilako kulabo labatitsengisako.

Lokubanga Tinkinga Temphilo ekuFuyweni kweTimfishi

Ngendlela yekufuya timfishi letihlala emantinilahlobile, kukhona tizatfu letiningi kutsi leni tinkinga temphilo yetimfishi netifo tivela. Loku kungafaka tifo letitselelanako (letentiwa tilwane letiphila kuletinye namagciwane), lokusebenta kwalendzawo (lizinga leliphansi lemanti), emalungiselelo laphansi ekunakekela kanye nekwenta/titnfo letibanga kukhatsateka. Yonkhe intfo lengabakhona kumele itsatfelwe ekukalekeni kwekukhatsateka kulemfishi. Kunakekela kumele kutsatfwe ngetincola kanye nekunyakata kwetimfishi, kubukela kanye nekunika sigaba kanjalo nekupha kudla kanye nekuvunwa kwaletimfishi.

Ungatinakekela Kanjani Tifo tetiMfishi

Kugadza kanye nemphilo nekuphila kwemfishi ngumsebenti wa onkhe malanga. Luhlolo lolwentiwako kanye nekugadza kumele kwenteke ngemalanga natiphiwa kudla letimfishi. Kuhlola imphilo kumele kwentiwe ngenyanga kanye nelucwalingo kumele lwenteke ngekushesha ngesikhatsi simo sesifo sesibonakele.
Kugadza tifo kufaka lolokulandzelako:
Imphendvulo yekudla: Ngabe letimfishi tidla kancane?
Imphatfo: Kutiphatsa lokungakajwayeleki kumele kubonwe.
Kuphefumula: Ngabe letimfishi tiyahlupheka ngekutfola umoya?
Sivinini sekubhukusha: Ngabe letimfishi tiyaluka emantini?
Kutiveta: Hlola libala lesikhumba, kuvelela kwaso kanye nemabala noma tilondza letibonakalako.
Indzawo yemanti: hlola bukhona bemanti, umoya, simo sekushisa/kubandza, tigaba te pH ne ammonia

Kubaluleka kweKugadza Tifo ku Aquaculture

Kuvikela kuncono kunekwelapha. Kuhlola njalonjalo kungasita ekuboneni inkinga yesifo setimfishi ngekushesha nasicedza nje kuvela ube unakekela lizinga lemanti lakahle (indzawo lekahle) ibaluleke kakhulu kumphilo lekahle. Kwenta umcondvo wemnotfo kutsi kuvikelwe tifo kutsi tingaveli kunekutsi kutanywe kwelapha inkinga. Kwekucala, kwelapha kuvama kudula (tigaba letikalekile tetintfo letisetjentiswako netimfishi). Kwesibili, kwelashwa kwetifo nako kudla-sikhatsi futsi kungabambelela lokutsengiswa kwemfishi ngenca yetikhatsi letisusiwe. (Tikhatsi tekuphuma sikhatsi lapho lomutsi utsatsa kususwa kulomtimba kwentela kuciniseka kutsi lenyama iphephile kutsi ingadliwa bantfu.)

Timphawu teSifo etiMfishini

©Dr David Crosby, VSU
Imfishi legulako ayikhula kahle futsi itokhombisa timphawu tekudla lokuphansi. (Luphawu lwekudla lokuphansi kungesikhatsi kudla lokuningi kudzingeka etimfishini kwentela kutsi titfole kugcwala emtimbeni.)
Hlola timphawu letatiwako temphilo lephansi noma tifo:
Kulahlekelwa yinkhaphunkhaphu yekudla.
Timfishi tibabete umndlandla, tibhukusha ngelizinga leliphansi noma tihlala emantini.
Kutiphatsa lokungakajwayeleki fana nekutihwaya noma kuzubazuba. (Kutihwaya kungesikhatsi imfishi itishikisha entfweni kwentela kususa tilwane letiphila kuletinye.)
Kushintja ngendlela letiveta ngayo – libala liyaphela, imfishi icala kubamnyamana, kuphuma kwemafinyela.
Emabala labonakalako emtimbeni noma kubola kwencenye lepatalele lesima ngayo.
Kukhula kwekuphuma kwemphefumulo (timfishi letifile titfolwa njalonjalo).

Indlela yekuVikela Tifo

Lizinga lelikahle lemanti ku aquaculture libalulekile kakhulu kwentela imphilo lekahle yemfishi. Emanti lahlobile layimphilo atosekela kuvuma lokukahle kwemtimba emfishini nakutokwenteka kubekhona kuvela kwetifo.
Lizinga lemanti lakahle lifaka tigaba tekushisa emkhatsini wa 8 kuya ku 20°C, ipH lehambela kulokusemkhatsini (pH 5 kuya ku 8), tigaba letiphansi te ammonia (ngaphansi kwa 1 mg ngelilitha) netigaba letiphakeme temoya (ngetulu kwa 7 mg ngelilitha).

Translated by Phindile Malotana