Indlela Yekufuya Timfishiletilikati

©Marinda Louw
Kufuywa kwetimfishiletilikati eNingizimu Afrika kunelitfuba lelikhulu, kepha bafuyi bema aquaculture labasha badzinga kuba neliplani lelihle lekumaketha ngaphambi bacale.

Indlela Yekufuywa kwe Timfishitelikati

©Marinda Louw
Ngencane yekufuna kwabo kuhambisa umoya ucondze njengendlela yato yemoya, kanyekanye nekumelana kwelizinga leliphansi lemanti lelingabanga kukhatsata emacembu etimfishi letiyincelencele, timfishitelikati tingafuywa ngesisindvo lesipha keme. Lamacebu ekwehlakwemvula ngendalo futsi akhula kahle emantini laku 28°C ngekushisha. Ngaphansi kwetimo tekwehlakwemvula tifuywa kumathange asemende phindze nalamanti abuyiselwa nga ‘lamasha’ emanti onkhe malanga kwentela kunakekela lizinga lemanti.
Esimeni selitulu, njenge Europe nase Ningizimu Afrika, timfishitelikati tibanjelwa ngekhatsi phakatsi kwethanela yendluleluhlata noma indlu yekusebentela, bese nalesimo lesinakekelwako ngemandla emaphampu ekushisa agesi noma ngekubiliswa. Emanti ajikeliswa njalonjalo emkhatsini wemathange abo kanye netisefo letinemandla kwentela kususa phindze nekushintja kwemangcoliso lagucukako emfishi kuya ekucaleni kwendlela. Loku lokukahle-lokwakhelwe kujikela phindze kwendlela ye aquaculture – recirculating aquaculture systems (RAS) kuyakhona kukhokha lithani Linye lwe mfishi ku 30 m² ngenyanga!
Lokusetjentiswa kwe manti laluhlata akukalungi ekufuyweni kwetimfishitelikati eNingizimu Afrika njengesimo selitulu nasibandza kakhulu kwentela kukhula mnyakawonkhe. Noma nguyiphi indzawo lapho khona simo sekushisa lesigadze indzawo singakhiwa kutsi silungele umkhicito wetimfishitelikati.
Kugadvwa kwesimo sekushisa, lizinga lemanti lakahle, kudla lokuhle nekunakekela lokuhle konkhe tintfo letibalulekile tekufuywa kwemfishiyelikati. Phindze kumcoka kutfola kutsi kuletsa emandla kuyadzingeka njengoba timfishitelikati angeke setifuywe ngemphumelelo ngaphandle nangabe emandla akhona.

Tigaba Tekukhula te Timfishitelikati

©Leslie Ter Morshuizen
Ngaphandle kwekuba yimfishi lecinile kutsi ungayifuya, timtishitelikati ngesimangaliso tiyincelencele ngetigaba tekuchotjoselwa.
Imphilo ngekuvalelwa lapho kuchoboselwa khona lapho letimfishitelikati letindzala tiphocelelwa kutsi tikhokhe emacandza kanye nebudvodza bato. Loku kubese kuhlanganiswa ngulophetse kuchoboselisa bese kubekwa kumathange kute atochobosela.
Emacandza etimfishitelikati ayincelencele ekukhanyeni, lamathange avalwa ngemtfunti wetindvwangu noma ngemaplasitiki lamnyama kwentela kugcina lamacandza bese ayahlohliswa, bantfwana betimfishi, kulambu lalikhanya kancane.
Timfishitelikati tenta konkhe ngekuphangisa kantsi nekuchobosela akukagadvwa; lamacandza angachobosela ngemahora lamashumi lamabili nakune ngemuva kwekukhokha. Lokuklokliswa kusakata lamasaka lamtfubi cishe emahora lamashumi lamane nesiphohlongo ngaphambi kwekucala kutsi kudliwe ngaphandle ngesikhatsi sekucala. Kuze kubengunyalo, lolokutfosiwe kutophiwa njengentfo lehlangene ngetintfo tendalo kanye nekudla lokwentiwe, lokutfumela ekukhuleni ngekushesha.
Ngoba lemfishiyelikati idlaletinye timfishi tidzinga kuhlelwa ngeliviki kwentela kuciniseka kutsi linye lithange litfwele linani-lelifanako lemfishi, kantsi ke lemfishi lenkhulu idla letimfishi tayo letincane.
Kukhula ngekubanjwa kuyakhula ngekushesha ngetimfishitelikati letitsatsa 1 kg etinyangeni tesitfupha ngemuva kwekuchobosela na 2 kg emnyakeni wetinyanga letisiphohlongo. Kuvutsisa loku lokukhula ngekushesha tiphiwa kudla lokuphakeme ngelizinga. Loku kudla kubukeka njengekudla kwetinja futsi kutfwele isoya, ummbila, iwheat, kudla kwetilwane (ingati, litsambo, tilwane tekufuywa, nalokuningi) kanye nevitamin-mineral. Lokubuhlungu kutsi, kukhona timbili kuphela tindzawo la Ningizimu Afrika letakha kudla kwetimfishiletilikati nalokubita kwalokudla kungadula, kwente lokungaba ngu 2/3s walokuphelele kwekubita.

Kumakethwa kwe Mfishiyelikati

©Leslie Ter Morshuizen
Noma lesigaba sekuchobosela senyukela kancane, umsebenti lomkhulu lekumele wentiwe ngumfuyi wemfishiyelikati kuphumelela kwemakethe yalemfishi ngesikhatsi setitfole buningi bekuvunwa. Ku RAS ungavuna onkhemalanga, ngeliviki noma ngelilanga njengoba lokwakhiwako kuchubeka. Timfishitelikati titsengiswa kakhulu nga 1 kg, ngekhatsi kuphela. Timfishitelikati tingentelwa imakethe lencane kepha titsatfwa ngekutsi tidulile kakhulu kutsi tingaba noma kuyiphi imakethe.
eNingizimu Afrika, lelekahle, lenenyama lemelula yemfishiyelikati isengakate yatfola lokwatiwa lekufanele. eNkhabeni nase Afrika lese Nshonalanga, lawa macembu atiwa kakhulu nemathani langetulu ngeTinkhulungwane Letimbilli neMashumi laSihlanu ngekufuywa ngemnyaka eCameroon, Nigeria nase Democratic Republic of Congo.
Ngukona kubonisa kwatiwa eNingizimu Afrika, nomakunjalo, yengeta-sigaba semkhicito wemfishiyelikati kufana nema sausages, ipâté nema patties kanjalo nenyama lete ematsambo yemfishiyelikati. Kugadziwe kutsi, njengalabayidlako labatfole kutsi lokuphila kanye naloko labakutfolako ngekudla imfishiyelikati, lolokufunwako kwalelilicembu kutokhula endzaweni.

Translated by Phindile Malotana