iLippia Javanica Imbali Lelwa neTilwanyana

© Alice Notten of Kirstenbosch
Lesihlahla sesinongo semkhuhlane lesisemndeni we Verbena - Lippia javanica - sihlahla setigodvo lesingaba limitha linye kuya kumabili ngebudze kanye nesitjalo lesijwayelwe kanye nasengadzeni. Sivela ngemvelo eNingizimu, Emkhatsini nase Mphumalanga yase Afrika. Siphindze sibitwe ngelilamulalasehlatsini noma 'musukudu' (Tswana), 'umsuzwane'(ngesiZulu), 'koorsbossie' (ngesiBhunu) bese ngesiSotho yi'mumara'.
Kufundza ngekweSayensi nge oyili ye L.javanica tikhomba kutsi lizinga letintfo temitsi lifaka ikhensa, sifo sashukela, sifo sembuzulwane, tintfo letincane letiphilako kanye nemisebenti yemavithamini. Lamacembe, tinsaba kanye netimphandze tisetjentiswa emitsini yesintfu bantfu bemaXhosa (labawubita 'inzinziniba')njenge mutsi wemphilo noma, emacembe lomisiwe lacinile, kwelapha kukhwehlela kanye nekuvaleka kwesifuba. Kufaka lelitiya lelicinile njengemafutsa, kungatsambisa emachuchumba lamancane kanye nekutinwaya phindze kwelaphe tintfwala netigogo letisesikhumbeni letivela lapho bowulimele khona.
Isetjentiswa ekugezeni umangabe munye bekasebenta ngelibhokisi, kutsenjwa kutsi futsi ikuniketa kuvikeleka etingwenyeni, imibane kanye nasetinjeni. Ihlanganiswa ne Artemisia afra (Sigodvosesibungu sase Afrika), ilippia isita ekwelapheni kubandzelwa ngenca yemkhuhlane, sifo sembuzulwane kanye nencubulunjwane futsi ingaphilisa kulimala kwemaphaphu.
Kuhuba lentfutfu lephuma nawushisa emahlanga kantsi nemahlanga angasita ekulweni nesifo sesifuba kanye nekukhwehlela lokutsatsa sikhatsi lesidze. Lesimoko siphindze sicoshe timbuzulwane, emacembe lasiliwe lahlanganiswe nemanti asetjentiswa ekucosheni emakululu/timbungulu kantsi emagala lamancane asetjentiswa njengemibhedze etindlini tekufuyela ngoba kucosha emafleas kanye nemazeze. Emacembe ashikishwa kulesikhumba, ngasetindzaweni tekuhlala/kuphumulela noma ajikwe emlilweni kucosha timbuzulwane.
"Imbita," emanti emacembe latiwako lakhiwe nge L. javanica kanye nembali ye Knysna, isetjentiswa bantfu bemaZulu njengentfo lesita emasotja emtimba kanye nekulapha ikhensa, sifo sashukela, timphawu tembulalave (HIV/AIDS) kanye ne TB. Ivutsiwe ku oyili lojika angakagadvwa lonelikhwa lelilamula, icosha tilwanyana kanya namagundvwane. Ikhulile ngendlela yentsengo eNingizimu Afrika nge oyili yekukhicitwa,likhandlela lekucosha timbuzulwane ngekusebentisa le oyili kutfutfukisiwe yi CSIR ngekubekwa ngelwati lwesintfu.
Lamacembe anemacembu etinhlayiya tale oyili ngasemaceleni phindze kunike liphunga lelicinile uma uyishikisha. Lamacembe naletimbali ayahlungwa kuletitjalo bese kutsatfwa intfutfu kule oyili. Kundzima kutfola sinongo sayo ngoba sinongo sayo siyahlukana emkhatsini welilemoni, cinnamon, eucalyptus kanye nalokuyi minthi kulo lona lelicembu. Asetjentiswa ekucosheni timbuzulwane, labakhicitako bavame kudzinga kunciphisa lesinongo ngekungeta tjaniwelilemoni noma labanye bo oyili kwentela kutfwala lokunuka kwekucosha lokungiko.
Sihlahla semakhata emkhuhlane sihluma malula ngetindumbu/tinhlavu kanye nalokujutjiwe. Lesikhula ngekushesha, sitsandza indzawo lengase langeni futsi sijabulile noma sikuyiphi inhlobo yemhlabatsi, emakholonisi lavamile aphazamisa letindzawo. Sihlanyelwa siphindze sivunwe etifundzeni tase Mphumalanga nase Limpopo.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana