Ema Num Nums ngema Yum Yum

© Marinda Louw

Le num numa ineluhlanga-lelihlabako, licembe lelimanyako lesihlahla lesimfisha netimbali letineliphunga letimise-kwenkhanyeti kanye nekuvela lokunongotelako nesitselo lesibovu futsi siphuma etigodzini letisemnceleni wase sifundzeni saseKwaZulu-Natali lese Ningizimu Afrika.
Le Carissa macrocarpa, iphindze ibitwe ngeliplum leNatali, inum-num lenkhulu, grootneomnoem (Afr.) noma amatungulu (ngesiZulu) sibe sihlobo lesincane iCarissa bispinosa yatiwa njenge num num yase Afrika lese Mphumalanga). iC. bisponosa yincane, sitjalo lesiphansi lesihlumako kepha nekuvelela lokulinganako, kepha sitselo lesincane. Le num num yase Arabia (C. edulis) nayo ikhokha titselo letincane letinongotelako.
iCarissa iphuma egameni lesi Ndiya letitjalo tengati yinye, itfwele intfo lemanti lemunyu nalenaphoyizini kuleligcolo lelibitwa icarrisin.'Bispinosa' isho lilayini lematsambo lamancane-lamabili futsi lisho ematsambo lahlabako aletitjalo. 'Num num' lingahle lichaze lobumnandzi nawudla letitselo letincane letivelelako.
Ema Num num atfulwa eMelika ngemnyaka wa 1880 lapho isitjalo lesihle eCalifornia nase Florida. Muva yetfulwa kulamanye emave lafana ne Israel, Puerto Rico, iPhilippines kanye ne India.
Sitselo se num num sisandingilizi futsi singahambela elinanini lelicala ku 1,5 kuya ku 5cm kushiyane ngaletinhlonhlobo letiningi. Lenyama yesitselo sayo ivutfwa ibe bovu futsi ingakhiwa kusuka ngenyanga yeNdlovu kuya kunyanga yeMphala. Uma seyikhiwe yase iyasikwa, lesitselo sikhokha lokumantana lokumhlophe ('lubisi'). Sitselo se num num sivutsiwe ngavithamini C, calcium (Ca), magnesium (Mg) kanye ne phosphorus (P) kantsi sisetulu nge pectin lengasita kwehlisa jamu-we pectin lofana nemagungumence labovu. Letinhlavu tiyadliwa futsi atidzingi kukhokhwa. Lamacembe aletitjalo ayatiwa ngema Kudu tibe tingobiyane kanye netinyoni letitsite tiyasitsandza lesitselo.
Kusetjentiswa kwale num num ngendlela yesintfu kufaka kudla lesitselo lesisha, kepha nekulungiselela kwajamu kanye nemajeli. Letimphandze tisetjentiswa ekwelapheni buhlungu belitinyo babe bantfu base Swatini basebentisa inum num kumsebenti wesintfu lapho khona kunikwa inkhabi kwentela kukhulisa kukwata kwayo ngaphambi ibulawe ngemadvodza lacinile ase Swatini. Kusetjentiswa kwesimanje kulungiselela/kupheka kudla kakhulu. Ema num nums ahlanganiswa nema quince labhakiwe noma ema pear, kungeta lokuvelela lokunongotelako kwetitselo ku chutney kanye nabo anyanisi labaphekwe ngajamu wemacembe ema orintji kanye nemalamula kanye nekomiswa kancane ngaphambi kubhakwe kube ngemabhanisi.
Le num num ihlanyelwa malula ngetinhlvu, kujutjwa noma kubekwa ngetulu (kubekwa ngetulu kungesikhatsi lihlahla lakha imphandze libe libekwe kulesitjalo lesingumake). Faka letinhlavu emantini lafutfumele kwentela kuphangisa lendlela yekwakha. Ema num num angacala kukhokha tinhlavu ngemuva kweminyaka lemibili. Lesitjalo lesihlala siluhlata lesitsandza-emanti sakha emahlatsi lamnyama futsi sitfolwa emahlatsini asetigangeni, eminceleni noma etihlahleni tetigodzi tetifundza tonkhe tase Ningizumu Afrika ngaphandle emahlandzeni ase Northern Cape.
Ema num nums laphangisako ngekukhula kwenta titjalo letinhle noma tingahlanyelwa tibe ngu 1m ngekushiyana kwentela kwakha ihedge, kepha kumele tigcinwe tincutsiwe kwentela kuhlala tisesimeni lesikahle. Titsandza kukhanya-umhlaba lodvonsiwe kanye netintfo letiningi letingaphili futsi tingakhula elangeni leligcwele noma lakunemtfuntanyana lomncane.
Ema num nums akatsandzi indzawo yesomiso futsi angamelana nemoya waselwandle kanye nemoya loneluswayi, kepha ayinkinga lapho kunesitfwatfwa khona kanye nebusika lobubandzako. Avame kusetjentiswa etindzaweni letivulekile letifana nemalayini asemugwacweni nasetindzaweni tekupaka. iNum num iphindze isihlahla se bonsai lesatiwako.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana