I-Num Nums Imnandi

© Marinda Louw
I-num-num inesiqu esingaspikiri, imutjhana onamakari aphazimako onamathuthumbu anuka kamnandi abumbeke njengekwekwezi onesthelo esisudu esibomvu sisitjalo sendabuko setlhagwini sesifundeni sakwaKwaZulu-Nata eSewula Africa. I-Carissa macrocarpa, ibizwa ngebizo le-Natal plum, big num-num, nanyana i-grootnoemnoem (ngelimi le-Afr.) Nanyana ibizwa ngebizo le-amatungulu (ngesizulu Zulu) lokha isihlobo saso esincani i-East African num num). C. bispinosa sisincani sikhulela phasi kodwana sinambitheka nanyana simnandi ngokufanako. I-The Arabian num num (C. edulis) ikhiqiza isthelo esincani esisudu.

I-Carissa ivela ebizweni lesiNdiya seentjalo zomhlobo lo, ezimumethe into etjhuqileko begodu iyitjhefu eqolweni lomuthas obizwa bona yi-carrisin. ‘Bispinosa’ etjho imigogodhla emibili eqhaza imigogodlha eyakheke njengeforogo westjalwesi. I-‘Num num’ kuqatjangwa bona ithiyelelwe ngomdumo owenziswa bunandi lokha nawudla isthelo esincani esimnandesi.
I-‘Num num’ yathulwa e-Ameic ngonyaka ka-1880 nalapha istjalo esithandwako e-California kanye ne-Florida. Kwathi ngemva kwalokho sathulwa kwezinye iinarha ezifana ne-Israel, Puerto Rico, e-Israel kanye ne-Puerto Rico.
Isthelo i-Num num sakheke saqanda begodu siyahlukahluka ngobukhulu ukusuka ku-1,5 ukuya ku-5 cm okulawulwa ngokobana simhlobo onjani. Isthelo saso sivuthwa sibe bomvu gombala begodu singakhiwa kudukela ngoNtaka ukuya kuSewula. Lokha nasikhiwe sasikwa, isthelwesi sikhipha ibisi elimhlophe elinamathelako.
Isthelo se-Num num sizele amaVithamini C, calcium (Ca), magnesium (Mg) kanye ne-phosphorus (P) begodu sinezinga eliphezulu le-pectin elirhelebha ukwenza ijemu enezinga eliphasi lejemu ye-pectin enambitheka nje-strawberry.Imbewu yaso ethambileko iyadleka begodu itlhoga ukulahlwa.Amakari westjalwesi athandwa ukudliwa khulu zilwane ezibizwa bona yi-kudu lokha iimfene kanye nezinye iinyoni zithanda isthelo saso.
Ngesintu sisetjenziselwa ngokoban kudliwe isthelo esifretjhi, kodwnana sisetjenziswa nekwenzeni ijemu kanye namajeli. Imirabhu yaso yelapha izinyo elimhlungu lokha amaSwazi ayisebenzisela eminyanyeni yesintu lapha ifunywa ikunzi ukungezelela ukukwata kwayo ngaphambi kokobana ibulawe maqhawe.
Muva nje sele isetjenziswa ukupheka. I-Num num imanandi lokha nayihlanganiswe ne-quince ebhagiweko nanyana ipiyeri. Ingezelela umnambitheko kuma-chutney kanye naku-marmalade ye-anyanisi ingaphekwa, yonyiswe kancani ngaphambi kokobana ibhagwe yenziwe ama-muffins
I-num num itjalwa lula lokha nawusebenzisa imbewu, ngokuyikera kwenye nanyana ngokobana uyijala lokha isiqu sele siphenduka umrabhu sisazinamathisele estjalweni esingumma). Bibha imbewu yaso emanzini afuthumeleko ukwenzela bona simile msinya. I-Num nums ingathoma kancani ukuveza iinthelo ngemva kweminyaka emibili. Istjalo esihlala sihlazesi sitlama ihlathi elihlangeneko beodu sitholakala emahlathini, etlhagwini eenfundeni zoke zeSewula Africa ngaphandle kwesifundeni sange-Northern Cape.
Umuthi okhula msinya we-num num ubastjalo esihle sokurhabisa nanyana ungatjalwa ngemitha linye ukutlama ifensi, kodwana kufanele uhlale ukeriwe ukuze ubemuhle. Uthanda ihlabathi elulaengenwa mamanzi kanye nekhompowosti enengi ungakhula elangeni nayana lapha kunomthunzi kancani.
I-Num num ayisabi indawo enesomiso iyajamelana nomoya welwandle kanye nomoya onetjwayi kodwana uyazwela lokha nakunombethe kanye nobusika obumakhaza. Ivamise ukusetjenziselwa eendaweni zomphakathi ekufana nokwenza iimvimbelo zendleleni kanye neendawo zokuphaga iinkoloyi. I-Num num imumuthi othandako we-bonsai.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Busisiwe Skhosana