Iintjalo Zendabuko kanye Nezakhamzimba eSewula Africa

© Roger de la Harpe

Ukuhlala udla iinthelo ezahlukahlukeneko kanye nemirorho kuqiniseka bona umzimba uthola izakhimzimba ezahlukahlukeneko. Izakhi mzimba ziyatlhogeka ukutlhogomelani umzimba ukuze uhlale uphilile kanye nomkhumbulo oqinileko begodu urhelebha abentwana ukobana bakhule kuhle.
Ukobana uhlale uphilile kuphakanyiswa bona uhlale udla ukudla okulikhomba okulandelako: ukudla okunestatjhi, imirorho efretjhi kanye neenthelo, amabhontjisi omileko, (ama-peas, lentils nanyana isoya), inyama (inyama ebomvu, inyama yekukhu, ifesi, nanyana amaqanda), ibisi (amasi, i-yoghurt), amafutha, kanye namanzi.
Ngokufaka iintjalo zomango eziletha izakhimzimba ekudleni okwahlukahlukeneko ukudla kwako kungaba ncono. Isibonelo, i-cowpeas, izele amaprotheyini, kanye nama-iron (begodu kungabakukudla okujamiselela inyama) lokha isthelo se-milkwood, sizele ivithamini C. Okuqakatheke khulu, kukobana iintjalwezi zingatjalwa ematenini amancani, emaplodini begodu zikhule zibe zikulu ngokwemvelo
Nakumedwako iSewula Africa ikhiqiza ukudla okwaneleko, beyirhona nokuthengisela ezinye iinarha iintjalo ezinengi ezikukudla. Ngaphandle kwalokho abantu abayi-14 million kuthiwa abazithembi ngokudla. (‘Ukuzithemba ngokudla kutjho ukuba nokudla okwaneleko okuphephileko nokunezakhimzimba). Isistimu yeSewula Africa itjheje iintjalo ezimbalwa kwaphela begodu bathembele khulu esphileni. Kunokuphunguka ekukhiqizweni kokudla okuvela ekhaya nekolelo embi yokobana ukudla komango ngokwabantu abatlhagako kwaphela.
Isewula Africa ine-biodiversity yesithathu ekulu ephasini. Etholakala ngokwemvelo eSewula Africa yoke begodu izele eendaweni ezisemakhaya. Eendaweni ezisemakhaya, ukudla kwendabuko kudlala indima ebalulekileko empilweni zabantu abasemakhaya. Imiphakathi ingathembela ekudleni kwendabuko ukungezelela ukudla kwabo begodu kubarhelebhe ukuphila eenkhathini ezibudisi.

'Indlala Efihlekileko' eSewula Africa

Lokha kunganabufakazi obaneleko bendlala eSewula Africa, iimbalobalo zenarha zithole bona kunendlala efihlakeleke koke nje (ukutlhogakala kwezakhimzimba) kanye nokungezeleleka kokunona khulu kwabantu abadala kanye nokungakhulu kuhle kwabentwana.
Iimfundo ngeendawo ezisemfundeni ezitlhaga khulu eSewula Africa zenziwa ngonyaka ka-2013 - 2015, zenziwa yihlangano ye-Water Research Commission (WRC) ezikweni eliphezulu ngeJunivesithi yePitori, ukuqala bona ukukhiqizwa kokudla kunomthelela onjani ekuphepheni kokudla.
Iimfundwezi zitjengise bona imizi eminengi beyingarhoni ukuthenga isphila, begodu lokha nagade umrholwabo wanela, ukudla kwabo okunesphila gade kungezelelwa ngestjheso esiyi anyanisi kanye netamati nanyana ikhabitjhi.
Iimfundwezi zithathe isiqunto sokobana ukudla kwabokhu kutjhoda, ukudla okwahlukahlukeneko okutlhogeka ekuqinisekeni umkhiqizo omuhle ekukhuleni komntwana. Kutholwe nokobana kunokuhlangana okukhona hlangana neentjalo ezikhulako kanye nokudla okuncono kwekhwalithi okudliwa emakhaya. Ukungezelela, umrholo ovela lokha nakulinywako kanye neentjalweni ezithelelelweko zingezelela ukudliwa kwenyama, amaqanda, iinthelo kanye nemirorho.
Irhubhululweli litjheje bona ziintjalo ziphi ezingenziwa nqono ekwakheni umzimba. Iinthelo zombala ohlaza ngokungeneleleko ezifana nespinatjhi, amakari webhedrudi, i-nettle, nightshade, amaranth kanye ne-blackjack ziphakanyiswe kanye neminye imirorho efana ne-squash (irhabha), i-green pepper, ilethisi, umgade, itamati kanye ne-baby marrows.
Iinthelo zingezelela izakhimzimba ekudleni begodu kulezo ezimila eSewula Africa kubalwa umengo, ipopo, i-avocado, umrula kanye nekhabe. Imirabhu efana namadumbe kanye nomgade kuyaphakanyiswa kanye nama-legumes ekubalwa amantongomani womhlobo we-Bambara, i-cowpeas kanye namantongomani.
Iintjalo ezikudla kwendabuko - zintjalo ezingatlhogi amanzi amanengi - ekubalwa amadumbe, amabhutata, i-squash, imirorho ye-Africa emakari, i-anyanisi, ikhabe, cowpeas, eggplant, green pepper figs, loquat, kanye nama-legumes.
Elinye irhubhululo elenziwe zimfundwesi kubalwa i:
Ukutjala iintjalo ezizele izakhimzimba ezifana nebhedrudi.
Beka amanzi wezulu nanyana ufake amaphayiphi wokuthelelela iintjalo.
Kungatlhogeka amaphayiphi kanye nama-boreholes.
Kutlhogeka bona iintjalo ezizele izakhimzimbezi zifakwe i-Biofortificatio khulukhulu iintjalo ezenza ngakubili ezifana nebhedrudi.

Translated by Busisiwe Skhosana