Izifo Zezimbuzi

© Marinda Louw
A goat with an abscess that was drained and disinfected.

Ukondla okuhle kanye nokuvimbela kwezempilo okufana nomgcabo nokulawulwa kwezinto eziphila ngokudla imizimba yezimbuzi kuyakha isisekelo sokuqinisekisa ukuphila kahle kwezimbuzi, kodwa noma kunjalo, izilwane zisengozini yezifo nokuhlukahlukene. Noma kunjalo, abalimi bangenza okuningi ukuvimbela noma ukunciphisa izifo ezimbuzini zabo.
Uma kukhona ukufa, kubalulekile ukuthi udokotela wezilwane ahlole isidumbu ukuze athole imbangela yokufa. Lokhu kungasiza ukuvimbela ukusakazeka kwezifo futhi zisize ekuthuthukiseni ukuphathwa kwezempilo kwepulazi.

Ukudla Okunomsoco Ukuze Uqinisekise Impilo Yezimbuzi

©Marinda Louw
Ukudla okunomsoco kubalulekile ukwakha amasosha omzimba aqinile ezimbuzi.
Ngezinye izikhathi ukudla okungeziwe kuyadingeka lapho izidlo ezidliwayo zingaphansi kwezinga alanele. Lokhu kungaba nomthelela omuhle kakhulu esimweni sezimbuzi zakho, ikakhulukazi lapho ukudlala kubana.
Izikhathi ezibucayi zokudla okungeziwe:
Ukondla kokushiwuza: amasonto amabili ngaphambi kokukhwelana kanye namaviki amathathu okuqala ngenkathi yokukhwelana (ukuvuthwa). Amaxhukazi anamazinyo amabili (izinyanga ezingu-12 kuya ku-18) kufanele anakwe kuqala. Ezimweni lapho ukudla kuyabiza, ondla kahle isikhathi esifushane, ungondli kabi isikhathi eside.
Ukukhulelwa: Nika ukondla okwengeziwe kusukela ngosuku lwesi-90 lokukhulelwa. Lokhu kubalulekile ngisho nalapho kondliwa kahle.La maxhukazii adinga amandla aphidnwe kabili noma kathathu (ukuze ondle izinyane esiswini) kunamaxhukazi 'awomile'.
Ukuveza ubisi ebeleni: Ukudla okwengeziwe kuyadingeka emavikini ayisithupha okuqala okuvezwa kobisi.Izingane ezincelisiwe (izinyane lembuzi): Ukunikezela 'okuphakelayo' okunikezwayo ngaphambi kwesondlo ukuze izingane zivumelaniswe ukuze zondle. Ukucindezeleka kokuphusisa kunethonya elikhulu ekukhuleni kwamachwane.
Ukunikeza ukudla okungeziwe kumaxhukazi kanye namachwane kulezi zigaba ezibalulekile kunciphisa ingozi yokulahlekelwa amazinyane. Iphesenti elibambe iqhaza (inani lamazinyane azalwa ngonyaka ngamunye), impilo, izinga lokukhula kanye nokukhiqizwa koboya lwezimbuzi ze-Angora kungenziwa ngcono ngokunikeza ukudla okungeziwe.
Izimbuzi ezidla amaqhabunga notshani njalo izinsimu zezitshalo (okubizwa nangokuthi izitshalo zephepheni) zivame ukuba nezithako eziphakeme ezimbiwa kunamadlelo. Ngakho-ke, izimbuzi zithola amaminerali okwedlulele kunezimvu, amavithamini namaminerali kufanele atholakale amasonto amane kuya kwayisithupha ngaphambi kokuzala kanye nasezikhathini zesomiso.

Ukulawulwa Kwezinto Eziphila Ngokudla Umzimba Wembuzi

©Marinda Louw
Umtshumane wensimbi nomtshumane onsundu (zombili izinhlobo yempethu emincane) yizona ezinkulu ezisongela izimbuzi. I-coccidiosis ingenye yezilokazane eziphila ngokudla izimbuzi ngaphakathi ejwayelekile evame ukuthinta amazinyane kusuka emavikini amane kuya ezinyangeni ezinhlanu futhi iqala uma 'amaqanda' we-coccidia engena esiswini sokugaya. Itholakala emadlelweni, emanzini futhi kaningi emathanjeni amaxhukazi aveza ubisi ebeleni. Izimpawu zihlanganisa isifo sohudo, umchamo wegazi kanye nobuthakathaka.
Ukucindezeleka (njengokuphusisa noma ukuhamba) kwenza amazinyane azwele kakhulu kwi-coccidiosis kanye nokungenwa impethu. Inani lomtshumane ezimbuzini lihlobene nobukhulu bezibungu emadlelweni kanye nobuthakathaka besimiso sokuzivikela somzimba sembuzi.
Inselele enkulu kubalimi bezimbuzi ukuhlinzekela indawo ephephile yezimbuzi zabo ngenkathi kuncishiswa ukumelana kwezibungu emithini. Lokhu kwenziwa ngokulandelela kuphela ngokuphuzisa izilwane ezidinga ukuba ziphuziswe. Lokhu kubizwa ngokuthi 'ukwelashwa okukhethiwe' futhi kwenziwa ukugcina 'I-refugia'. I-Refugia ukugcinwa kwezimpethu ezizwela idakamizwa futhi kungumqondo obalulekile wokuphatha.
Kukhona izinhlobo eziningi zemikhaza ezitholakala ezindaweni lapho izimbuzi zigcinwa khona. Imikhaza imunca igazi kodwa futhi idlulisela Izifo ezifana ne-heartwater, ibangela ukutheleleka, amanxeba, umonakalo wesikhumba kanye nokukhubazeka.
Izintwala ezibomvu neziluhlaza okwesibhakabhaka ezinye izibungu ezibalulekile ezidinga ukulawulwa. Lezi zibungu zibangela ukucunula okukhulu kwesikhumba futhi zizobangela ukuba imbuzi iziklwebhe nokuzisula ezintweni. Ezimbuzini ze-Angora, lokhu kuholela ebuthakathakeni besikhumba.

Ukugcaba Ekufuyweni Kwezimbuzi

Uma izimbuzi zikhuliswe ezimweni zasensimini, kunconywa ukugoma inso endaphundaphu (i-Clostridium perfringens D) ne-Pasteurella (ebangelwa i-Pasteurella haemolytica ne-Manhaemia haemolytica). Ngaphansi kwezimo ezinamandla lapho izimbuzi zigcinwa emadlelweni noma zondliwa, imithi yokugcaba eminingi ye-clostridial ehlangene ne-Pasteurella iyasiza. Buza udokotela wezilwane wakho.
Uma izimbuzi zithola ukugcaba okokuqala, ukugoma kwesibili kufanele kunikezwe njengoba kubonisiwe, funda imilayezo yomuthi ngokucophelela. Ukugoma kwesibili kuvame ukuphela kwamasonto amane emva kokuqala. Ukungafaki umgcabo okwesibili kungabangela ukugcabela ubala futhi kunganikeza umthamo wokuqala wokugoma kanye nokugoma kwaminyaka yonke kungasebenzi.

Acidosis Ezimbuzini

Izifo zokudla azivamile kakhulu ezimbuzini kunezimvu kodwa i-acidosis iyenzeka. I-Acidosis ibangelwa ukudlula ama-carbohydrate maqondana nenxoza yekhwalithi enhle. Lokhu kungase kwenzeke ngezikhathi zesomiso, ukondla kokushiwuza, ukukhulelwa kanye nokuveza ubisi ebeleni. Ukudla okuncishisiwe kwenxoza kanye nesikhathi sokulamba nakho kungaholela ezimweni eziphansi ze-pH kule sisu sembuzi.

Ubuthi Ezimbuzini

©Dr Mackie Hobson
Cotledon orbiculata also known as pig’s ears, plakkie and kouterie can cause cardiac glycoside poisoning or 'krimpsiekte' when grazed by goats.
Iningi le-glycoside (isakhi esinobuthi esivame ukutholakala ezitshalweni) kungenxa 'ye-krimpsiekte'. Izimbuzi ze-Angora zivame ukwedlula ubuthi kunezimbuzi zamaBhunu. 'I-Krimpsiekte' ibangelwa izitshalo ezihle kakhulu zeCotyledon, ezibizwa ngokuthi ama-plakkies noma i-nenta. Ubuthi ezitshalweni ezincane kuvame ukuvela ezindaweni zeKaroo encane nasezingxenyeni eziseningizimu zeGreat Karoo. Izimpawu ngokuvamile zihilela uhlelo lwemizwa, kodwa izilwane zingase zibonise izimpawu zesifo esiswini.

Translated by Nsika Khoza