Ku Lawula Swimilani swa Brinjal

© Louise Brodie

Ku Cinca Cinca Swimilani

Swimilani swa brinjal swifanele ku cinca cinciwa hi sinwana swimilani swa solanaceous kusivela ku kondzelela ka switsotswana na mavabyi.

Mbuyelo (tonnes hi hectare)

Ntolovelo: 12 tonnes
Exikarhi: 20 tonnes
Leyinene: 30 tonnes+
Varimi lava tsemaka swimilani endzhaku ka ntshovela wosungula etindzhawini letingana maxelo yo kufumela hi ximunwana vanga kuma swimilani ravumbirhi eka lembe rero naswona leswi swinga susumeta kuhumelerisa loku ringanaka 40 tonnes hi hectare.

Ntshovelo

Ntshovelo wusungula eka 10 wa mavhiki endzhaku ko byala naswona swinga fambisa sweswo kuringana tinhweti. Mihandzu yakona yi tshoveriwa hi mikwana na sikiri. Loko mihandzu yisungula ku cinca muhlovo na nhlonge yiva leyi hatimaka swikomba leswaku hiwona nkarhi waku sungula ku tshovela. Ku yisa emahlweni ku tshovela mihandzu swinyika nkarhi waleswaku kuva na mabilomu yantshwa eka nkarhi lowutaka naswona mihandzu leyinga vupfangiki yi hatlisa kuvupfa. Mihandzu yinga hlantswiwa e matini yitshikiwa yi phoma mati kutani yifambisiwa hi mabandi kuva yiya pakiwa emagasini leswaku yita xavisiwa. Nhlayiso wufanele kurhangisiwa e mahlweni leswaku nhlonge ya mihandzu yinga vaviseki leswinga endlaka leswaku mihandzu yi hatlisa ku bola loko yitshoveriwile.

Nhlayiso

Brinjal yifanele ku hlayisiwa kuringana masiku ya 14 eka ndzhawu leyinga eka 10°C laha ku hisaka. Brinjal yihatlisa ku bola leswi swivula leswaku mihandzu leyi yifanele ku hatlisa yixavisiwa endzhaku ka ntshovelo.

Mavabyi na Switsotswana

Switsotswana swa matimba: Root-knot Nematodes, Red spider mite, Cutworm, American bollworm, Tip-wilters, leaf-eating beetles, and Aphids.
Mavabyi ya matimba: Bacterial wilt, Verticillium wilt, Powdery mildew, Anthracnose and other fungal leafspot diseases, Tobaco Ring Spot Virus and Botrytis.
Kukuma swotala hi mavabyi na kulawula switsotswana swa hlohleteriwa ku tihlanganisa na vaphakeri vati khemikali kumbe vativi leswaku vataku endlela nongonoko waku sivela no lwisana na switsotswana na mavabyi.

Translated by Ike Ngobeni