Umphakatsi Lobitwa Ngekutsi iRichtersveld Community Conservancy

Licebo Lelibhalwe Phansi

©Shem Compion
Labanye bantfu labanakekela imvelo eRichtersveld yiRichtersveld Community Conservancy (RCC). Leli tsimba lacala imphilo njengemcabango losephepheni nga1998 phindze yagucuka ibabhene ngesandla ne World Heritage.
Beyisekelwa nguletinye tinkapane temasiko, letifaka ekhatsi Inorad – iNorwegian Agency for Development Cooperation, iNorthern Cape Department of Arts and Culture kanye neEco-Africa Environmental Consultants.
Ngekubambisana, nekubamba imihlangano leminyenti, lelicebo laba setinhlelweni takulendzawo. Nemphakatsi walisekela lelicebo lekwakha indzawo yemasiko, lapho khona kutokwakhiwa indzawo letawugcina tintfo temdzabu takuleyo ndzawo.
Licebo lekuta nebaholi baleli cebo lacalwa, nga2004 litsimba lebaholi lakhetfwa. Inhloko yeRCC ise Eksteenfontein.

Indzawo Lesimanga

©David Fleminger
Ngemunyaka wa2005, iDepartment of Environmental Affairs and Tourism (DEAT) yakhipha imali letigidzi (6 million) kusita kwacha takhiwo takulendzawo. Nendzawo yase Northern Cape yacala yalungisa emaphepha kutsi inekete iHelskloof Reserve kulelitsimba.
Lamuhla, iRichtersveld Community Conservancy (RCC) yindzawo lenhle kakhulu. Indzawo leyentelwe temvelo, kunetinhlelo tekutsi kusungulwe indzawo yekwenta lucwaningo ngete science.
Kepha futsi indzawo yemasiko, lapho khona bantfu bebaphila kadzeni bayagcugcutelwa kutsi bacubeke baphile ngendlela yakudzala.

Umukhwa Locije Ndzawo Totimbili

©David Fleminger
Ngelishwa, tekuvakasha ticije ndzawo totimbili. Kuphila kwetilwane netihlahla eRichtersveld Community Conservancy nasendzaweni yekugcebeleka eRichtersveld tincelencele.
Vele sekusengotini ngekutsi yinyenti ifuyo ledlela khona kakhulu naletinye tintfo tevelo letiyongoti kulendzawo, netetivakashi letingalawulwa tingenta tintfo timosheke kakhulu. Lekufanele sikwati kutsi, tivakashi vele timosha tintfo.
Tinyawo tabo tinyatsela tihlahla letibalulekile, timoto tabo umatingashayelwa kahle timosha kuma kwendzawo.
Tonkhe tinhlelo letinsha tekuletsa tivakashi tisacabangwa kahle, loku kwentela kutsi noma tivakashi tiletsa imali, kepha buhle balendzawo bungalimali. Ngalamanye emagama, bonkhe baholi balendzawo bayasebentisana kwenta tetivakashi kanye netfutfuko ihambisane. Emuva kwekukhuluma nebantfu labakuleli tsimba, ngiyabona kutsi batophumelela kumacebo abo.

Translated by Thandokuhle Motha