Umhlabatsi Lophilile ngeKulima ngeKonga

© Marinda Louw
Kulima ngebumcoka bekuphila kwemhlabatsi, sekukhokhe, ekukhuleni kwe nombolo yebalimi labasebentisa kulimga ngekonga. Lenandlela yakhiwe ngetigaba letintsatfu, njenge tillage lencishisiwe, kuvala inhlanyelo kanye nekuyigucula.

iTillage Lencishisiwe

Konga noma itillage lencishisiwe yetfulwa eUSA ngesikali lesithulile lesikhulu ngeminyaka ya 1970 bese kusuka lapho yasakakela kulamanye emave, kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika. Nge tillage lelandzela emasiko, lomhlabatsi ingahle ulinywe, wentiwe ngelikhuba noma uvukululwe, lokuphatamisa lokuma kwalomhlabatsi kantsi ngaekuhamba kwesikhatsi kuchubela ekwehleni kwemhlabatsi kanye nekugedvukeni kwawo. Futsi kunendlela lengakalungi ekubambeni emanti kwalomhlabatsi futsi kuhambisana nekuphatamiseka kwetintfo letitfolwa ngulomhlabatsi.
Ngekonga itillage, lomhlabatsi uphatamiseka kancane kakhulu. Ngesikhatsi sekulima, konga lokubukiwe noma emakhuba ekuhlanyela angahle ahhwebhe noma ajube lomhlabatsi elayinini lekulima kuya ekushoneni lokudzingekako. Kulima kanye nekuvundzisa kungahle kwentiwe ngesikhatsi lesifanako.
Kuvikela kugedvuka, konga lokumatima kwebalimi kungahamba kuye khashane phindze kusetjentiswe ngcondvongcondvo we GPS kwentela kuciniseka kutsi tonkhe tidzingo letisetjentiswa ngesikhasi sekukhicita, ngemnyaka munye, kuhlala kugijima ngesimo lesifanako endzaweni. iTillage lengekho nguyona indlela lesetulu yetillage lenchishisiwe, lapho khona intfo lendze lencane yakheke ngesigaba semacembe lafile kulomhlabatsi lapho khona letindumbu nekwekuvundzisa kubekekile.

Kuvala Inhlanyelo

©Francois Viljoen
Balimi bakadzeni kungahle kube bashisa lendzawo ngemuva kwekuvuna kwentela kususa lukhula. Balimi labongako ashisi indzawo yabo, kepha bashiya inhlanyelo lesele kulendzawo, emalungiselelo lekutsiwa yinhlanyelo leshiywa emhlabatsini ngemuva kwekujutjwa. Lenhlanyelo leshiywako inetindlela letiningi tekutfola. Kungaba:
Umoya lonciphile kanye nekugedvuka kwemanti.
Kukhulisa kungena kwemanti kanye nekubamba emanti ngesigaba lesitsite.
Semhlabatsi kunciphisa umoya.
Kukhulisa tintfo letakheke etintfweni letiphilako emhlabatsini.
Vikela umhlabatsi etintfweni letiphilako kusuka etimeni telitulu letingetulu/letecile.
Gcina njengendzawo yendalo lapho kuhlala khona sitjalo kanye nekudla lokutfolwa tintfo letiphilako.

Kuguculwa kwe Nhlanyelo

Esikhundleni senhlanyelo-yinye, lapho kkhona inhlanyelo ilinywa ngemnyaka emuva kwlalomunye umnyaka endzaweni yinye, balimi labongako batilungiselela ngekwenta kugucula inhlanyelo. Bahlola kwehlukana kwenhlanyelo lelungele kukhicita ngaphansi kwendzawo yabo yekukhicitela bese bagucula lenanhlanyelo ngalenye.
eWestern Cape, Sibonelo kutsi, inhlanyelo lefana nemabele, icanola, ibarley, ilupines, imedics kanye ne Lucerne tibonelo tetinhlanyelo letingafakwa esimeni sekuguculwa. Intfo akusiko kuhlanyela inhlanyelo yemnyaka kusuka emndenini lofanako endzaweni yinye ngetulu kweminyaka lemibili. Lendlela yekugucula akudzingi ijutjwe ibengematje, kepha uma ingabonakala njengekunakekela lokulusito. Balimi bangakutsatsa ngendlela labakudzinge ngayo, njengekutsi uma likhula noma tinkinga tetifo tivela.
Imphokophelo yekugucula inhlanyelo kubulala lomjikelo wesifo lohlangene nenhlanyelo – yinye. Tintfo letitsite letiphilako kanye netifo tihlangene netinhlanyelo letitsite, ngako umangabe uhlanyela lenhlanyelo itokhokha ekwakhiweni kwaletintfo letiphilako. Ngekuhlanyela lenye intfo, letitintfo titobambeka ngaphandle kwendlela yekudla, lekutokhokha ekungavumini.
Kuguculwa kwenhlanyelo kuphindze kuvumele balimi basebentise luhlobo lolubanti lwemakhemikhali labulala titjalo letingavumi. Emakhemikhali etjani, njengekutsi, angeke sekasetjentiswe uma emabele ahlanyelwa njengoba kungabulala lamabele. Balimi, nomakunjalo, bangasebentisa lamakhemikhali etjani uma inhlanyelo yemacembe lavulekile ilinywa. Loku kuyafana nemakhemikhali elicembelelivulekile. Angeke sekutjentiswe enhlanyelweni yelicembelelivulekile, kepha kungasetjentiswa ngesikhatsi sekukhicita emabele.
Uma kusetjentiswa emakhemikhali labulala titjalo ngasosonkhe sikhatsi landzela tindlela lonikwe tona bese ugucula lomkhicito ngekwenta ngekuhlukana kwetinongo kwentela kuvikela kungavumi kwemakhemikhali ekubualal titjalo.

Translated by Phindile Malotana