Luhlelo Lwekupha Timbuti Telubisi

© Susan Schoenian University of Maryland Extension
Ngaphambi utsenge timbuti telubisi kwentela kucala kufuya timbuti telubisi, kubalulekile kutsi uhlele indlela yato yekudla. Timbuti telubisi tingagcinwa ngaphansi kweluhlelo lolululekile (kuyaluka kudla kwendalo, edlelweni) noma kufaka kudla lokuningi ngesikhatsi lesimfisha kanye nesimo sendlu.

Luhlelo Lolululiwe lweKudla lwe Timbuti

Timbuti tidla tjani phindze tiyaluke ngaloko tiyakhona kuhambisa tjani kanye nemahlahla. Ngendlela lechutjiwe, lelizinga kanye nenombolo yekudla kwendalo kukala kukhokhwa kwelubisi yimbuti. Kukhicitwa kwelubisi yimbuti ngendlela yendalo ivama kubaphansi futsi iyayabula ivama kwenta ngesikhatsi lesimfisha sekumunyisa.
Etindzaweni temimango, timbuti tivame kubangaphandle ngesikhatsi sasemini tiyaluka emahlahleni endalo, etjanini kanye nakunhlanyelo leshiyekile. Ebusuku tingavalelwa esibayeni lapho tingatfola kudla kwekungetetela lokufana nesigadla setjani, straws kanye nalokunye lokutiyile.

Timbuti Letikundlela Yekudla lefaka umsebenti lomningi

©Susan Schoenian University of Maryland Extension
Ngetimo letenta umsebenti lomningi, timbuti telubisi tingabekwa emadlelweni lalinyiwe noma endlini noma kunkambu levulekile. Emadlelo lalinyiwe adzingga kuniselwa njengemvula yendalo eNingizimu -Afrika ayikho kangako kuciniseka kutsi umnyaka lohambela kundlela yesimo selidlelo. Nawusebentisa tinkambu letivulekile, timbuti kumele tivikeleke ekushiseni kanye nasemvuleni.
Tintfo tekupha kudla kumele tinikete sikhala sekudla lesenele (0.3 kuya ku 0.5m kumbuti yinye) kwentela kutsi tonkhe timbuti titfole kudla ngekukhululeka. Kunciphisa kubita kwekudla kudla lokuyalukiwe kumele kusetjentiswe esikhundleni sekudla.

Lokwetiyile kwentela kuKhulisa Kukhicitwa kweLubisi

Lokutiyile kusetjentiselwa kungetetela lizinga lekudla kanye nekukhulisa kukhicitwa kwelubisi lwetimbuti. Emandla kanye nemaprotein atfwele lolokutiyile kushiyana ngelizinga lalokuyalukiwe kaye nesigaba selubisi lolukhicitiwe, sigaba sekumunyisa kanye nemnyaka wetimbuti. Tidzingo temandla kanye nemaprotein avame kubasetulu ngesikhatsi sekucala sekumunyisa lapho khona kukhicitwa kwelubisi kuphakeme phindze kwehla ngasekugcineni kwesikhatsi sekumunyisa.
Lokutiyile lokuniketwa yinkampani yekudla kuvame kubita kakhulu. Linani lekumele lidliwe lishiyana ngelubisi lolukhicitiwe embutini. Kupha tigaba letiphakeme talokutiyile kungahle kungabi kwentsengo phindze kungakhokha imiphumela yekucansuka njengoba timbuti tiruminants ngalokoke tidzinga linani lelisemkhatsini lwekuyaluka kudla.
Kungakhonakala kubona kudla lokutiyile ( ummbila, tintfo temaprotein, emaminerals) kwakha phindze nekuhlanganisa indlela yakho yekufuya. Yebo, nomakunjalo, kubalulekile kutsi bemanutrition labalungele futsi labanelwati lwekuhlanganisa ngendlela. Kubafuyi betimbuti letincane telubisi, kuvama kubalula kutsenga kudla lokulingene kwelubisi kunkampani yekudla esikhundleni sekutihlanganisela wena.

Umjikeleto weLubisi eTimbutini

Kwakhiwa kwelubisi kucala ngemuva kwekubatincane, phindze kushiyane ngekuphasa kwensotja kanye nesigaba sekudla salembuti, sikhatsi sekumunyisa singatsatsa sikhatsi kusuka kumakhulu lamabili nemashumi lamane kuya kumakhulu lamatsatfu emalanga. Timbuti tekufuywa temvelo tingaba nemjikelo lomfisha wekumunyisa ( emalanga lalikhulu nemashumi lasihlanu kuya ekhulwini nemashumi lasiphohlongo) loku kungenca yekutsi kubekhona insotja lephansi kanye nalokungasiko mcoka lokukudla.
Kudla kwekuyalukwa lokusezingeni lelikahle lokufana ne sigadla setjani se Lucerne (lesivutsiwe ngemaprotein) kumele kunikwe timbuti letimunyisako letikhokha cishe emashumi lamane kuya kumashumi lasitfupha emaphesenthi ekudla lokutsatfwako ngelilanga. Linani lalokutiyile lichazwa kukhicitwa kwelubisi lokwentiwa timbuti. Imbuti yelubisi lekhicita lokuphakeme lekhokha emalitha lamane kuya kulasihlanu emalitha elubisi ngelilanga kudzinga cishe emakg lamatsatfu kuya kulamane ekudla. Ngalamaphesenthi lamashumi lamane kuya kumashumi lasitfupha angaba yinhlanganisela yalokutiyile njenga 1.2 kuya ku 1.6 kg kuya ku 1.6 kuya ku 2.4 kg kumbuti yinye ngelilanga. Timbuti telubisi letikhokha lubisi loluncane tingaphiwa linani lelincane lalokutiyile.

Kupha Timbuti Telubisi Letomile

Lokomile noma kungamunyisi kwembuti yelubisi kudzinga lizinga lelikahle lolokungagayeki. Loku kungaba yi Lucerne noma sigadla se oats. Umangane timbuti tondze kakhulu enyangeni yato yekugcina natimitsi linani lelincane, njenga cishhe 0.5 kg ngelilanga lalokutiyile kungafakwa kulokudla. Kunjalo, nomake, kulungele timbuti kutsi tiphindze titfole simo ngesikhatsi sehhafu yesibili yekumunyisa, kunekutsi kuzanywe kutfola loku ngesikhatsi lesomile.
Umangabe kungekho lokwenele ngemandla kulokudla ngesikhatsi sekuphela kwekumitsa kanye nangasekubelekeni, emafutsa labekiwe ayahanjiswa. Umalesicelo siphakeme ngenca yemafutsa langetekile, sibindzi singahle singakhoni, futsi lembuti ingakhula simo lesatiwa njenge ketosis (“ipregnancy toxaemia”) ledzinga kwelashwa ngekushesha.
Yati kutsi: Lwati lwemfundvo futsi tidzingo telwati kuphela kungenteka tingasetjentiswa njengesecwayiso sekudla noma emanutrition. Kwentela kutfola lwati loluningi ngekupha tilwane takho chumana nangcongcoshe wetilwane takho ngekwemphilo, dokotela noma lopha tilwane.

Translated by Phindile Malotana