Lokukalekile Kwekufuya Timfishitelikati eNingizimu Afrika

©Leslie Ter Morshuizen
Kubekhona imitamo leminingi ekufuyweni kwe mfishiyelikati eNingizimu Afrika ngaphambilini, lengisho nakunye kwako lokwabayimphumelelo. Ngamunye walabafuyi bebabuke ngasehlangotsini lwemishina kulebhizinisi futsi kwaba yimphumelelo ekwakheni nasekukhulisweni kwemfishiyelikati, kepha abazange bakhone kutsengisa lokwenele kwaloko bekwakhiwe kute babengulabahambako ngakutemnotfo.
Kufuywa kwemfishiyelikati lokubukene na Graaff-Reinet kwacala ngekutfutfukiswa kwelizinga-lelangetwa lwemkhicito kanye nekutfola batsngi bato letotintfo nekutsemba lokushoda-kwe-makethe lobekugagwenywa.
Ngencwa yelwati nendlela yekwenta imali kwe aquaculture, kulukhuni kubantfu basemmangweni nalabo labanye labashoda ngaloko, noma kokubili, kutsi bangenele kulomsebenti wekufuya timfishi ngemphumelelo.
Noma, kuyanconywa kutsi iquaculture yekuphakamisa nguyona ilungile kutsi ingentiwa njenge ‘luhlelo lwekukhulisa isatellite’. Lesigaba sekuchobosela kwemfishiyelikati lesihlangahlangene sibenta balungele le ‘satellite’ lendlela. Indzawo lesenkhabeni kumele yenta imisebenti yelwati kufana nekuchobosela, kutsenga ngalokuningi, kwakhiwa kwemfishiyelikati, kutsengisa, kulungiselela kanye nemisebenti lechubekisako lefutsi inombolo yemasatellites yinye itsenga letintfo letincane kulenkhaba, kunciphisa letimfishi ngekuhlelwa ngalokulingiselelwa labakutfolako kanye nekuchutjwa kwemisebenti yekucwayisa. Lawa masatellites atobese atsengisa imakethe lekhona-yemfishi yelinani emuva kulenkhaba.
Ngalenandlela, lenkhaba ingakhokhelwa lenoma le satellite ingakhokhelwa, umakudzingeka, ngetimali tahulumende noma timali tekubolekwa-letilula, imali yekubolekwa lenentalo-laphansi. Lenandlela seyivele iyasetjentiswa kulamanye emacembu eaquaculture (ema mussels, koi) kepha kusengakenteki kumfishiyelikati. Lana kuhlala lelitfuba.Translated by Phindile Malotana