Kutsengwa kwe Timfishi Letincane

© Henk Stander
Kutsengwa kwetimfishi letincane letisezingeni (lokunganetingalo) yintfo lebalulekile yemphumelelo yemfuyi wetimfishi tasemantinilahlobile. Tsenga kuloko lokunakekelwe lokutalelwe, buta kulabanye bafuyi, ubenesiciniseko kutsi utsenga timfishi letiphilile.
Lamaphuzu lalandzelako nguyonandlela:
Yenta lelinani lekutsengisa kucala bese ucatsanisa nalabanye labasebenta ngato timfishi.
Hlola lokuvela kwalemfishi, inombolo ngayinye, linani kanye nemnyaka.
Yiba nesiciniseko kutsi tonkhe tisindvo kanye nekubala kwenteka kahle ngoba utobhadala lolokutsengiselako ngelikilogremu linye lekufakwa kwemfishi. Inombolo ye mass seyiphelele yetimfishi ibalulekile ngekukhula kwelikusasa bese ubala inombolo yenchubo yekudla (FCR-Feed Conversion Rate).
Le FCR yindlela yekudla lekusetjentiswa ekukhiciteni indlela yenyama yemfishi.
Naka umfanekiso wetimfishi letiLikhulu kuya kumakhulu laMabili cishe evikini linye. Umakungekho imphendvulo lengasiyo lebonwako, leletinye timfishi letisele tingagcinwa, lenandlela itosita ekukaleni lizinga lalamanti elidamu lakho kanye nekususa ingoti yekulahlekelwa timfishi ngesikhatsi lidamu lifakwe lagcwala.
Fika esivumelwaneni naloyo lokutsengiselako ngendlela yemathemu ekubhadala.

Kuhanjiswa kwe Timfishi Etindzaweni Tangaphandle-Tekukhula

Lungisa letintfo letingito letisetjentiswako uphindze ulungise kwekuhambisa letimfishi. Kugadza lokuchubekako ngesikhatsi tihanjiswa kubaluleke kakhulu kuciniseka kutsi inhlalakahle yaletimfishi nekutsi titofika tisesimeni lesihle. Naka loku lokulandzelako:
Imvumo lephuma kulosehhovisi wetemvelo esifundzeni sakho iyadzingeka nawutohambisa letimfishi. Loku kumele kutfolwe cishe tinsuku letilishumi nakune ngaphambi kwekwekuhamba lokulungisiwe, becwayisi Henk Stander mengeni lophetse tebungcongcoshe le Aquaculture: Litiko leTilwane te Sayensi ku Nyuvesi yase Stellenbosch.
Hlola simo selitulu setinsuku letimbalwa ngaphambi kwekutihambisa. Emantini lafutfumele ngekwesimo selitulu kunakekela lokungetekile kuyadzingeka nekuhambisa letimfishi.
Yatisa lolochoboselako cishe tinsuku letintsatfu kusenesikhatsi kwentela kutsi titfole simo-lesikahle saletincane kutsi uchuphele indzawo lenemanti lamancane.
Letincane kumele tibukelwe simo ngaphambi kwekuhanjiswa. Loku kusho kutsi atiphiwa kudla cishe emahora lamashumi lamabili nakune kuya kumahora lamashumi lamane nesiphohlongo. Loku kuvulela lomchobosisi kutsi akhetse letimfishi tisesimeni lesikahle.
Tintfo letihambisako tingacashwa kubafuyi bekutsengisa. Tfwala umoya lowengetekile ngelithange kwentela kuphutfuma phindze uciniseke kutsi tonkhe tintfo lototisebentisa tisesimeni lesikahle sekusebenta. Emathange emoya angacashwa kubafuyi bekutsengisa noma lapho kutfolakala khona gesi lofana ne Afrox.
Pakisha kulencola emathange ngendlela lebekiwe yekusindza: 1.0 kuya ku 1.2 kg wemfishi ngemalitha lalishumi emanti.
Tfola tigaba talomoya kanye nesimo setimfishi kulamathange ngemuva kwekugcwalisa ngaphambi kweluhambo lwekucala lwetimfishi. Yiba nesiciniseko kutsi emaphayiphi emoya akavinjwa kusindza kwemathange; emalitha Layinkhulungwane esisindvo smanti kuthani linye!
Hlola lamathange njalo ngemizuzu lemashumi lamabili kuya kumashumi lamatsatfu ngesikhatsi sekuhamba. Lemfishi kumele ibenemandla phindze iyaluyaluke ngekukhululeka. Yiba nesiciniseko kutsi letigaba temooya kanye nekushisa noma kubandza kwemanti kuhambela kulokukaliwe. Uma lemfishi ivela idziniwe noma tibambelela ngetulu kwemanti kwentela kutfola umoya, letigaba temoya tingahle tibe tingaphansi kantsi nemoya longetiwe kumele ukhululwe kulamanti.
Lomshayeli walencola yelori kumele abenesiciniseko kutsi umoya wemathayi ungulokahle futsi kumele ashayele ngekucaphela ngasosonkhe sikhatsi.
Nawufika ledamini, yetama kugcina kulingana phakatsi kwencola yemathange emanti kanye nemanti elidamu, ngetindlela tesimo selitulu kanye nemakhemikhali, ngekuhlanganisa 50% welithange lemanti nemanti elidamu. Ungatseli letimfishi tingene kulamanti lamancane. Jwayetisa imfishi simo selitulu kucala emahora lambalwa bese ngebunono uyatikhulula tingena edamini; kugadza-lokusemkhatsini noma emvakwemadina kuncono.
Ngemuva kwekutsenga letimfishi, yima cishe emahora lalishumi nakubili ngaphambi kwekutinika kudla kwekucala bese uyatigadza letimfishi dvutane emahora lalandzelako lamashumi lamabili nakune kuya kumashumi lamane nesiphohlongo.

Translated by Phindile Malotana