Kunakekela eKufuyweni kwe Timfishi teMantinilahlobile

© Marinda Louw
Kundlela yekufuywa kwetimfishi emantinilahlobile (aquaculture), timfishi tigcinwa futsi tikhuliswa kumahhoko emanethi lakhululwe edamini noma enkelebheni tibe letinye tindlela te aquaculture tisebentisa emathange kanye nemadamu kwentela kufuya timfishi tekutsengiswa.
Kuhlola njalonjalo nekunakekela kwetintfo letisetjentiswako kunciphisa kubita kwemsebenti phindze kutfutfukisa umkhicito.

Kuhlola eMahhoko emaNethi

Emanethi lahlobile aphucula kuhamba kwemanti ngawo lamanethi phindze kunike umoya.
Gcina emanethi ahlobile kuleto titjalo letihluma emantini ngekutsi uphakamise lihlangotsi linye nekuvumela kutsi komiswe ngumoya. Letitjalo letomile tingabese tiyangcutfulwa.
Hlola lamanethi alamahhoko njalo ngeliviki ngekutsi uphakamise lihlangotsi linye ngesikhatsi kwentela kubula tikhala nekudzabuka lokungachubela kutsi timfishi tibaleke. Loku kungentwa njalo ngeliviki phindze nangeluhlolo lwenyamga nangetinsuku tekuvuna.
Kuma kwekuphenywa kwemahhoko, emanethi nekucinisa kumele kwentiwe ngemuva kwekuhanjiswa kwemahhoko ekuphutfuma ngenca yekutsi, fanane, simo semoya lophansi nekukhula kwetimo telitulu.

Kuvikela emaNethi eMahhoko

Emahhoko kumele avikelwe kulabatingelako kufana nema cormorants nema otters. Faka inethi yekuvikela lokutingelako ngaphandle kwelihhoko kukhweshise cishe nga 1 m ngaphansi kwelingetulu lenethi yelihhoko.

Kususwa kwe Mfishi Lefile

Timfishi tifa ngenca yekuphuya kwelizinga lemanti, ngenca yetifo kanye nekulinyatwa ngulokutingelako. Khweshisa imfishi lefile ngekushesha. Imfishi lefile phindze ilala noma indanda ngetulu kwenethi tinsuku letimbalwa ngaphambi kwekubangetulu. Timfishi letingaphansi letifile kumele tisuswe ngesikhatsi sekuhlolwa kwenethi.
Tindzawo tekukhicita kumele tihlolwe ngemihla yemalangga kuhlola timfishi letifile, lekumele tisuswe phindze tikhweshiswe endzaweni budlelwane kwentela kuvikela kusakateka kwetifo. Ingangcwatjwa emgodzini loshonako; yengeta inkomishi legcwele ilime yetekufuya kumfishi lesemkhatsini ngelinani. iLime itfutfukisa kubulaleka kwetintfo letiphilako.
Letinye tindlela tekulahla imfishi lefile kufaka kushiswa kwemtima noma kusebentisa iacid. Tonkhe timfishi letifile (intfo leyenteke kanye nebuningi kwekufika ekugcineni) kumele kubhalwe phansi. Phindze ubhale lolokwenta lokufa.

Kuhlola leTindlela

Lamandla nekucina kwemahhoko emanethi kumele kuhlolwe nako njengoba kukuphepha kwemahhoko landandako, kantsi futsi lokuhambisako kundanda emkhatsini wemahhoko naseceleni kwemadamu kumele kuhlolwe njalonjalo.
Gcina lokuhloba kwekuma kwemahhoko. Letindzawo kumele titsanyelwe njalo ngelisuku kwentela kususa kudla lokudzala, lokwehliswa tinyoni nalokusitaputapu lokuphuma etimfishini lokunukako. Kungashelela etimeni letimanti nemigomo yemanti yetisebenti kumele isetjentwe ngasosonkhe sikhatsi.
Hlola timphawu tekumoshakala emahhokweni nakumanethi. Bambisa ngemathaya lamadzala emkhatsini wemahhoko nalapho kundandela khona kwekuhambisa kwentela kuvikela kumoshakala kuletakhiwo totimbili.

Kuhlotjiswa kwemaDamu nemaThange

Kutindzawo letivulekile lapho khona timfishi tingabekwa khona kumahhoko emanethi, kuhlola kutofaka kuhlolwa kwemaphampu, kuhlotjiswa kwalokugcina lokungcolile nemaphayiphi, kuhlobisa timfishi letifile kanye nekuhlola tigaba temanti.
Tjani kumele bujutjwe ngasemadamini bese emadamu ahlotjiswa njalonjalo. Kanye ngemnyaka emadamu kumele akhokhwe emanti bese omiswa elangeni. Kushiyane ngesikhatsi nomangabe emathange angekhatsi noma ngaphandle, kumele ahlotjiswe ngemaviki noma kanjalo ngemaviki esibili. Ehlobo, ngesikhatsi titjalo letihluma emantini tikhula kakhulu, kuklina ngeliviki kuyecwayiswa. Klina letibuko temaphampu, ngekhatsi nangephandle ngelilanga.
Kuhlolwa kwemanti njalonjalo kubalulekile kwentela kuvikela tinkinga etimfishini njengoba kungabanga kufa.

Translated by Phindile Malotana