Kukhulisa Tindlubu

© Carl Davies CSIRO
Cowpeas experiment in a glasshouse at The Commonwealth Scientific and Industrial Research Organisation (CSIRO) research centre.
Tindlubu tichamuka eAfrika futsi tingalinywa etinhlobeni temuhlabatsi letinyenti, ungate ulime ngisho emhlabatsini longakavundzi, kepha ngekungeta umcuba noma manyolo emavikini lamatsatfu kuya kulamane ungakahlanyeli kungasita. Kungeta iPhosphorus (P) emhlabatsini kungasita inhlanyelo.
Kufaka manyolo wePhosphate (F) kuyasita esikhatsini lesinyenti. Tindlubu tingakhula emhlabatsini lone pH lehamba kubo 5,6 kuya ku 6,5 futsi itsandza umhlabatsi loyisanti kepha itfola bumatima emhlabatsini losindzako futsi lomanti. Kubuyisela iNitrogen emhlabatsini ngiko lokwentiwa tindlubu kakhulu futsi kumatima emhlabatsini lolicabhoti.
Tindlubu tikhula kahle ehlobo, tikhula kahle uma simo sekushisa singendluli ngaphansi kwa 100C. lapho sikhula kahle khona ku 300C. Tiyakhona kumelana nesomiso kancono kunaletinye tinhlobo leticishe tifane nato.
Etindzaweni letipholile, kufanele uhlanyele tindlubu emkhatsini wa November bese kutsi etindzaweni letishisako kufanele uhlanyele emkhatsini wa December. Ungahlanyeli tindlubu lapho kucala kunetsa khona ngoba kungabangela kutsi sivuno sibe sincane. Letinye tilwanyana tiba yinkinga nasetikhulile tindlubu.
Kutsi tindlubu tihlanyelwa nini kuya ngemsebenti wato. Kwenta sibonelo, uma titosebentiswa kudliwa tilwane, tingahlanyelwa nga October. Hlanyela tinhlanyelo tishobele nga 4 cm futsi tihlukane nga 10 cm. ungagcigciteli emuva kwekuhlanyela.
Tilwanyakatana letifana ne aphids ne bollworm tingaba yinkinga kepha kumcoka kutsi ungahlanyeli tindlubu emhlabeni munye kulandzelane ngoba tingaba senkingeni ye nematodes. Sifo lesimcoka etindlubini nguleso lesibolisa umtimba wesihlahla.
Kwentela kudla kwetilwane khetsa sitjalo njenge Rhino noma Glenda. Kusebentiselwa iHay sebentisa Chappy noma Bechuana White.

Kuvuna Tindlubu

Tindlubu tivunelwa umbila wakhona uma setome tafika ku 90%. Sonkhe lesihlahla siyakhiswa – loku kungentiwa uma seticala tishintja umbala. Uma tindlubu tisebentiswa njenge tibhidvo, emacembe laluhlata ngemubala angakhiwa ngesandla. Kufuna ube nedzawo yekubeka tindlubu.
Imishina yesilungu ingasebentiswa kunyatsela tindlubu, kepha tingaphindze tifakwe esakeni bese tiyashaywa noma tinyatselwe kuhlukanisa inhlanyelo.

Kutsengisa Tindlubu

Tindlubu tingatsengiswa kutinkapane letitidzingako, bantfu labenta inhlanyelo, kulabanye balimi noma etindzaweni tekudlisa tilwane.

Translated by Thandokuhle Motha