Kukhulisa Timbuti eNingizimu Afrika

©Marinda Louw
Ngekusho kwemnyango we Agriculture, Forestry and Fisheries (DAFF) kunetinhlobo tetimbuti letingu 250 eNingizimu Afrika. Timbuti titfolakala kuto tonkhe tindzawo tase South Africa, eLimpopo na KwaZulu-Natal tikhicita 70% wetimbuti tase South Africa.
Imbuti lebitwa ngekutsi yiBoer, Savanna kanye ne Kalahari Red, ngito kwanyalo letihamba embili eNingizimu Afrika ngekutsengiswa. Inyama yembuti ngalesinye sikhatsi ibitwa ngekutsi yi chevon uma isuka embutini lendzala ibe yi cabrito nayisuka embutini lencane.
Imbuti lebitwa ngekutsi yi Angora ngiyo lekhicita boya lobunyenti, ngiko ihhulwa kabili ngemunyaka. Timbuti letinyenti letikhicita boya kakhulu titfolakala bese boya bakhona butsengiswe ePort Elizabeth.
Balimi betimbuti kadzeni bebatfolakala kakhulu endzaweni yase Eastern Cape, kepha nyalo sebayatfolakala nase Limpopo, North West, KwaZulu-Natal kanye naletinye tindzawo tase South Africa.
Imbuti leyatiwa ngekutsi yi indigenous veld goat (IVG) ayatiwa njengebhuti yekutsengisa (ngoba inenyama lencane) futsi ayatiwa njengembuti yelibisi ngoba ikhicita libisi lelincane. Kepha lena mbuti ifunwa kakhulu kusebentiswa etintfweni temasiko eNingizimu Afrika.

Timbuti Tenyama eNingizimu Afrika

©Marinda Louw
Timbuti letifaka ekhatsi iBoer, Savannah ne Kalahari Red ngito letifunwako kakhulu eNingizimu Afrika, ngoba tisheshe tiyijwayele indzawo, ticinile, titala kahle, tikhicita inyama lekahle nalokunye lokunyenti.
Imbuti yenyama ledvumile iBoer isukela khona lana eNingizimu Afrika. Idvumile futsi ikhicita inyama lenyenti.
iChevon ihambela kubo 50 – 60% ngekuba nemafutsa lamancane kunenyama yenkhomo kepha ineProtein lefanako. iChevon iphindze ibenemafutsa lamancane kunenyama yenkhukhu.

Imbuti Leyatiwa Ngekutsi yiTankwa

©Thinus Jonker
iTankwa, letfolakala e Tankwa Karoo National Park, isesigabeni sekubhalwa njengelihlobo lembuti lelisha eNingizimu Afrika.
Licwaningo likhomba kutsi lelihlobo lembuti lihlukile kunetimbuti letikhicita inyama kanye netimbuti letikhicita libisi eNingizimu Afrika.

Tinhlobo Tetimbuti Takadzeni eNingizimu Afrika

©Marinda Louw
Kunetinhlobo letine tetimbuti letiphila ngaphansi kwe IVG eNingizimu Afrika. iEcotype lihlobo lelinetintfo letihlukile kuletinye tilwane (cishe fane netinja).
Lihlobo leNguni (Mbuzi) ngilo lelincane kunato tonkhe, ngalesinye sikhatsi iba nemalayini ase Swiss.
Imbuti leyatiwa ngekutsi yi Eastern Cape Xhosa lob-ear silwane lesikhulu lesicinile, lesinemadlebe lamakhulu.
iNorthern Cape Speckled yimbuti lenkhulu, lenemtimba lomhlophe ngemubala ibenemacabhacabha lamnyama nalangatsi abovu.
Lihlobo lembuti lelibitwa ngekutsi yi Kunene- Kaokoland yimbuti lesemukhatsisini ngebukhulu, lenetinyawo letindze letincane.
Umphakatsi we IVG eNingizimu Afrika uyakhula kakhulu, sondlulela nakuleminye imiphakatsi. Emalanga lapho khona balimi baniketana lwati khona manyenti ayandza.

Kukhulisa Imbuti Lebitwa Ngekutsi yiMilch eNingizimu Afrika

©Marinda Louw
Timbuti letikhicita libisi setiya ngekukhula eNingizimu Afrika. Kepha, ngenca yekukhula kwebantfu labangaphatfwa kahle libisi, kunematfuba ekukhula kubalimi betimbuti eNingizimu Afrika. Kepha, lelitfuba leli lekusebentisa libisi letimbuti lisengakasebentiswa eNingizimu Afrika kakhulu nguhulumende.
Umnyango we Agriculture, Forestry ne Fisheries itsi lihlobo le Saanem ngilo lelikhicita libisi kakhulu, lingakhicita 1 200 litres welibisi esikhatsini setinyanga letingu 10 ngesikhatsi sekumunyisa.
Letinye tinhlobo tetimbuti telibisi eNingizimu Afrika iToggenburg (inembala lomnyama noma umbala lobubendze nemabala lamhlophe ebusweni), lihlobo lembuti lekutsiwa iBritish Alpine (imnyama kanye nemabala lamhlophe), lihlobo leFrench Alpine, Anglo-Nubian ne Bunte Deutsche Edelziege (BDE).

Timbuti Letibitwa nge South Africa

©Marinda Louw
Tivu tikhicita tintfo tekwenta timphahla netingubo, timbuti tona tikhicita iFibre – iCashmere ne mohair. iCashmire – lihlobo leFibre, not lihlobo lesilwane – loboya buyasuswa butsengiswe, butsengiswa ngemali lenyenti ngoba buyashisa futsi butsambile. Tinhlobo teGorno Altai neSaffer ngito tinhlobo letatiwako kakhulu kukhicita iCashmire bese kutsi iAngora yona ikhicita mohair. Timbuti teAngora tihhulwa kabili ngemnyaka.
Licwaningo lelentiwe i‘Cashmere Programme’ lebeliholwa macembu lahlukene lasungula i‘Cashmere Working Group’ eNingizimu Afrika nga 1990 latjengisa kutsi timbuti takadzeni njenge Boer, inetinhlobo teboya letimbili – ngelilwimi lesingisi tibitwa ngekutsi iCoarse guard hair, kanye ne cashmere noma fibre. Licwaningo lelentiwe etilwaneni letendlula ku 4 000, letingu 80% tatfolwa kutsi ticuketse iCashmere.
Kepha lizinga lale cashmere belingekho kulelo zinga lekutsi ingatsengiswa. iBoer neSavannah tikhicita boya lobenta 25 gm imbuti ngayinye, bese kutsi timbuti takadzeni tikhicite 12 gm imbuti ngayinye.
Imiphumela leyakhiswa ngu Albie L. Braun, yatfolakutsi indlela timbuti letikhicita ngayo boya ingakhuphuka uma timbuti tingataliswa nalelinye lihlobo letimbuti langaphandle.
Kwenta iCashmere kudzinga sikhatsi futsi kungumsebenti, kungatsatsa imizuzu lengu 20 kukama imbuti. Kepha, kunendzawo eEastern Cape dvutane nase Butterworth lapho khona bakhicita iCachmere lesezingeni lelisetulu, lesuselwa etiboyeni tembuti.
Imbuti leyatiwa ngekutsi yiAngora ikhicita boya lobunyenti, kakhulu endzaweni yase Eastern Cape nase Karoo, ngetulu kwa 50% lokukhicitwako kuhambiswa kuletinye tindzawo. Inhlangano leyatiwa njenge South African Mohair Growers Association (SAMGA) isita balimi betimbuti teAngora.

Translated by Thandokuhle Motha