Kufuywa kwetiMfishi Letinhle eNingizimu Afrika

© BROMLEYS Aquatic Specialists

eNingizimu Afrika, kufuywa kwetimfishi letinhle kutsatfwa njenge ‘Cinderella’ noma mzala lophansi wekudla kwemfishi ye aquaculturer kantsi nebemafemu bacagela kutsi loku angeke kushintje masinyane.
Tonkhe tikali-letincane tebafuyi balokuhle kanye nasinye sikali lesikhulu sifike saphindze sahamba eminyakeni kepha kute ngisho nasinye sikali-sentsengo sebakhiciti betimfishi letinhle lesiphilako la Ningizimu Afrika. Kukhona tizatfu letiningi taloku, kepha tizatfu letibaluleke kakhulu tisezingeni lelibitako.
Lawamacembu etimfishi letinhle agcinelwa lobuhle hhayi kudliwa futsi ayintfo longabanayo lebalulekile. Lapho khona kunemali lencane kunaloko lokunye lokungcunu lokungakabaluleki emphilweni, imfishi lenhle ayikho eluhlweni lwekutsengwa.

Imakethe yeMfishi Lenhle

Labo labahola ngelikilasi-lelisemkhatsini kanye nemabhizinisi lakhombisa emathange etimfishi ngutona timakethe tetimfishi letinhle. Kumimango lenotsile nalehleleke-kahle, kusebenta ngekugcina-timfishi kunika kuphakama kulabo labagcina timfishi ngekutsi bayatsandza labavama kufaka timali letinkhulu kumathange etimfishhi kanye netintfo labatisebentisako, ngisho nebukhulu bendzawo lengaphansi legcwele emathange etimfishi.
iGermany ne Holland tibonelo temave lapho khona timfishi letinhle tigcinwa njengentfo letsandvwa bantfu lekhulile ngalokwenele ekusekeleni lokungenako, kusakata kanye nekusebenta etilwaneni tekufuywa nesigaba setintfo letisetjentiswako. Lawa mave anemacembu etimfishi letinhle kanye nemacembu lahlanganako, lakhokha kusakata aphindze alungise kuvakasha kulamave lapho tivela khona leto timfishi labatigcinako. Inkelempe yeMalawi ne Mfula we Amazon tindzawo letatiwako.
iNingizimu Afrika ikhashane kuloku. Lamafemu etimfishi letinhle eNingizimu Afrika afike kulelizinga lamuva eminyakeni ya 1990 futsi abengulangavumi kusuka lapho. Loku kwentiwa kwaliwa ngumnotfo wase Ningizimu Afrika kanye nendzaba yekukhuphuka kwe internent ne ‘mnyaka we computer’ lapho khona lentfo letsandvwako yekugcina timfishi seyibe yintfo lemelelwe kunakwa kwekuchumana kwebantfu ku internet kanye naletinye tintfo letisebenta ngemishina, ikakhulu insha.

Kukhicitwa kwe Mfishi Lenhle

Kutalwa nekunakekelwa kwetimfishi letinhle akusiko melula njengoba kulihlangotsi lapho lesidzingo selizinga leliphakeme simcoka. Timfishi letinhle tikhicitwa-kakhulu eMpumalanga Lekhashane, nemave lafana ne Singapore, Taiwan, iJapan phindze ne Israel, emkhatsini webaholi. iNingizimu ingenisa lokungaba ngu 95% wetimfishi letinhle letiphilako kusuka kulesisigodzi.
Baningi bantfu labenta lokuhle – iSingapore inemapulazi langetulu kwemakhulu lamane etimfishi – ngako umcudzelwano ucine kakhulu kantsi nalabo labaletsako kumele basente kahle phindze batilungiselele ngalokuphakeme. Liningi lemapulazi lihambisa ngemalungiselelo lakahle latsengisa ngetigadla noma ngalokuningi kusuka kulokukhulu kanye netikali-letincane. Liningi lalabo labatsengisa ngetikali-letincane ngemabhizinisi emindeni lakhokha ngalinye noma ngamabili emacembu etimfishi. Timfishi tisakatwa ngemoya kwentela kumaketha mhlabawonkhe.
Lelizinga nelinani lemacembu etimfishi letinhle letikhona liyajabulisa. Lamasha ‘emacembu’, kulimala nekwakheka kwelibala kukhiciteka ngekuchubeka, lokugcina imakethe mhlabawonkhe ivuseteleka. Emacembu latsite atsatfwa njengentfo yefashini lengeke itsatse sikhatsi ibe lemakethe letsandvwako yekugcina-timfishi ichubeka nekufuna ‘tintfo letinsha’.

Translated by Phindile Malotana