Ukutjalwa kwe-Brinjal

© Louise Brodie

Ukutjalwa Kwayo

Itjalwa ngembewu

Indlela Yokutjala

I-Brinjal kwesinye isikhathi itjalwa ngokobana kufakwe imbewu phasi, kodwana abakhiqizi bayo abanengi bayitjala ngokobana bathathe imbewu egade ifakwe ematreyini wembewu ehlabathini emasethimitha ayi-15. Itjalwa ngezandla zombili nange zinye iinsimbi zokuyitjala. Ehlabathini eyisanda ebamba amanzi, ibrinjala itjalwa phasi ehlabathini, eendaweni lapha ihlabathi ingabambi amanzi, abalimi bayitjala ehlabathini aphakanyisiweko eyenziwe imibhede.
Ukukhandela ikhula, nokubamba ubuswe ehlabathini, nokwenza ibhoduluko elitjhisako lehlabathi abalimi basebenzisa itjhwaratjhwara enzima ukuvala ihlabathi.

Iinkhala

Iintjalo ze-brinjal zivamise ukobana zihlujkaniswe ngeenkhala ezimasenthimitha ayi-50 kanya namareyi ayi-75 yamasenthimitha ngokuhlukana, begodu beqisa amareyi ukwenze ipata yokobana abasebenzi bakghone ukukhambakhamba emareyini..Lezi zintalo ezingaba yi-25 000 ihectare ngayinye.

Isikhathi Sokuvuna

Iimbewu ze-Brinjal zitjalwa hlangana kwenyanga ka-Rhoboyi ngombana amazinga wokutjhisa sele athoma ukukhuphuka nango-Sewula. Imbewu ingatjalwa kuma-greenhouses kusukela ngenyanga ka-Velabahlinze ukwenzela bona kube namaplantjisi azokutjalwa kusukela ekupheleni kwenyanga Rhoboyi.

Isikhathi Sokutjala

Tjala iimbewu zebrinjal kusukela ngenyanga ka-Rhoboyi ukuya keyakaNobayeni. Ukutjala lada kungenziwa eenfundeni ezifuthumeleko ezinganamakhaza lokha kuthwasa ihlobo.

Isikhathi Sokuyikhulisa

iBrinjal ingasikwa ngemva kweenyanga ezilisumi uyitjalile ebujameni bezulu obu-obuhle lapha izinga lokutjhisa lehlabathi sele lilihle. Kuragelwe phambili isikwe kusukela eemvekeni eziyi-12 kuya kweziyi-20 kusukela iitjaliwe, Abanye abatjali abanobusika obuphela lada nanyana lapha kutjhisa khona bangasika istjalwesi ngemva kwalokho, bathole esinye sesibili nakungena ubusika.

Ukuyivundisa

Lokha nawutjala imbewu ehlangana-500 kanye ne-1000 yama-kilograms we-2:3:4 (30) ihlanganisela ye-Nitrogen Phosphates and Potassium) i-hectare ngayinye emasenthimitheni ayi-20 wehlabathi ngaphambi kokobana uyitjale. Ukobana kufanele utjale enangani kuzokuya ngesampula yehlabathako.Ngemva kweemveke esihlanu kuya kwezisithandathu ngemva kokuyitjala, faka i-nitrogen engaba yi-250 kuya ku-400 LAN. Izokutlhogomela istjalo sakho uze uyosivuna.
Ukuyifaka kwesibili kungahlukaniswa ngokuyifaka ngemva kweemveke ezimbili, ezihlanu kanye nezine kusukela uyitjalile. Nangabe usebenzisa isivundisi esimamanzi faka amakhilogramu amahlanu kuya kwamane we-nitrogen evekeni ngamanzi, uyelelwiswa bona uthole isiyeleliso ku-extension officer yaankhenu kobana iplasi lakho litlhoga engangani.

Ukuthelelela

Kuhlala kuqhono ukuba nama-moisture sensors azwelela ubuswe obusehlabathini endaweni yoke otjale kiyo, ukwenzela bona ahlale atlhogomele amazinga wobuswe wehlabathi. Ungasebenzisa i-auger yehlabathi ukuzihlolela amazinga wobuswe asehlabathini. Ukugandeleleka ngokomkhumbulo lokha nasithelako lokha kuthoma ukuvela isithelo singadala umonakalo esitjalweni.
Njeke sithelelele amamilimitha anagaba yi-20 kuya ku-35 ngeveke. Lokha ubujamo bezulu butjhisako, ungathelelela amamilimitha ayi-40 ngeveke. Ukugandeleleka ngokomkhumbulo kobuswe phezulu ehlabathini emasenthimitheni angabayi-50 wehlabathi, lapha amanzi amanengi kanye nama-nutrients adoswa mrabhu akhona akukafaneli kuvunyelwe.

Translated by Busisiwe Skhosana