Ukulima i-Canola

© Shem Compion

I-canola ikhiqizwa ngembewu efeyini, ngalokho kufanele itjhingele nga 3 cm lokha nayitjalwako, okukutjhingela okuyaphasi khulu lokha nawuqathanisa nanakutjalwa ezinye iinthoro. Lokha nayizokumila kuhle, kufanele ihlabathi etjalwa kiyo ibefeyini ingabi namagade, ithambe begodu ingahlangani. Ukumila nakuselele emuva kwenza kubebudisi bona i-canola eseseyincani emilileko ikghone ukukhula kuhle lapho ekunekhula khona begodu lokhu kwenza bona ibanjwe malwelwe lula.

Ukuhlukahlukana

©Marinda Louw

Ama-varieties ahlukahlukeneko akhona eSewula Afrika, ahlukaniswa ngamazinga wokuqanda atlhogekako. I-Agricultural Research Centre ilulekisa abalimi bona baqalelele amalwelwe weentjalo, ukukhula ngobude, ikghono lomkhiqizo nemiraro yekhula nakukhethwa ama-varieties begodu nokukhetha i-mixtureefaneleko ukwehlisa iingozi ezingavela nakukhiqizwako. Kuthatha amalanga angaba yi 70 ukuya ku 120 ngaphambi kobana i-canola itlhurhe amathuthumbo.

Ama-varieties Amatjha

Ukwenziwa kwama-varieties amatjha kusese yihlelo eliragela phambili elenzelwe ukuthuthukisa iphaliswano nemali engeniswa ziintjalo. Ama-varieties amatjha ayahlolwa ahlolelwe ukuqina kwawo ekutheni angabulawa ma-herbicides nofana amalwelwe ahlukahlukeneko, nofana ahlolelwe ama-properties wepilo.

Ukutjali

©Shem Compion

Ukuminyana kweentjalo kuyahlukahlukana ngokuya kwabalimi abatjalako, ukuya nangeensetjenziswa zokutjala nobujamo behlabathi. Ngokujayelekileko, imbewu nayitjalwako ihlukaniswa ngeenkhala ezingaba zithathu ukuya kwezine yamakhilogremu qobe i-hekthara, iintjalo ziba neenkhala ezilinganako ukwenzela bona kube lula ukuthelelela. I-canola esikhathini esinengi itjaliwa nakuthoma izulu ngenyanga kaSihlabantangana kufikela nakuthoma inyanga kaMgwengweni. Isitjalwesi sisaba umtjhiso nokugandelelwa yindawo enesomiso lokha nasimilako nanasitlhurhako. 

Ukuvundisa

©Shem Compion

Njengombana ukutlhayela kwezakhi ezinye nezinye kungaba nomthelela emkhiqizweni, i-nitrogen ne-sulphur ngizo eziqakatheke khulu ekwenzeni ncono umkhiqizo. Imithamo etlhogekako ikhambelana neenthelo ezakhiqizwa enyakeni ongaphambili, umhlobo wehlabathi, amafekthara wobujamo bezulu, umhlobo wesivundisi esisetjenzisiweko kunye nomhlobo womkhiqizo, isibonelo, nanoma iindlela zokulima ngokutlhogomela zisetjenziswa nofana zingasetjenziswa. 

Ungabuza abosolwazi beenvundisi bakurhelebhe ukwenza ihlelo elingaqalana nezakhi ezitlhogwa ziinthelo zakho esitejini esithileko sokukhula. Njengombana iimvundisi zitlhogeka lokha iintjalo nazizidingako kufanele kubengezamanani athengekako. Ukuvikela ukonakala kwembewu, i-nitrogen ne-potassium kufanale zifakwe kude nembewu begodu i-nitrogen ifakwe ngokuhlukaniswa kabili nofana kathathu.

Ama-micro Nutrients

I-canola ingathindwa kutlhogeka kwe- boron ne-molybdenum begodu inesidingo esiphezulu sekhopha, i-zinc kunye ne-manganese ukudlula iinthoro zeenthelo ezinye. Ukutlhayela kungalungiswa ngesikhathi nofana ngaphambi kobana kutjalwe nofana ngokufufuzela i-foliar muva.

Imali enengi ingasetjenziswa ekwenzeni ukudla okunezakhamzimba ezilingana kuhle, kodwana ukusetjenziswa lokhu kufanele kulingane nekghono lenzuzo ukwenza isiqiniseko sokobana abalimi benza inzuzo ngomkhiqizo. Isibonelo, iindawo ezinehlabathi etlhagako, zikhiqiza umkhiqizo ongakarisiko nanyana kungafakwa iimvundisi.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana