Yini iListeria?

©Dr Jim Robinson
The bacteria that caused the Listeria outbreak in 2017/2018 in South Africa was never linked to pork. It was caused by contaminated human hands and packaging.
Yini lokwenta iSouth Africa ihlaselwe iListeria nga 2017/2018?
Listeria monocytogenes – noma ivakala ngatsi ayatiwa futsi iyingoti – ibacterium lejwayelekile, itfolakala etilwaneni nasematfunjini ebantfu ingabonakalisi timphawu. Kepha seyivele njengesifo lesibulalako, sesente bantfu labandlula ku1000 kutsi bagule, kwaphindze kwafa bantfu labandlula ku200. Bantfwana labancane nebantfu labadzala labandlule ku70 weminyaka, ngibo labasengotini kakhulu.
iListeria ikhona futsi kulula kutsi siyibone. Leligciwane le Listeria litfwalwa tinkhomo, timvu, timbuti hhayi tingulube netinja kanye nebantfu futsi ijwayeleke kakhulu etindzaweni letibandzak. Leligciwane le ST6 lekungilo lelitfolakale kutsi ngiyo lehambisa lesi sifo nga 2017/2018, asitange sikhonjwe etingulubeni eSouth Africa. Lenyama lebandzako yatsikametwa tandla tebantfu hhayi ngulenyama.

Kuvikela iListeria

©University of Nebraska-Lincoln Extension
Wash hands every time you work with fresh meat.
Listeria monocytogenes ingabulawa kalula ngekupheka kudla kanye nekutfola emaphilisi labulala leligciwane. Nangabe leligciwane belisolo lingasiyo ingoti sonkhe lesi sikhatsi, kwentiwa yini kutsi sale siba yingoti kangaka? Tintfo letinyenti letibangele kutsi lesifo sitfole emandla.
Loku kufaka loku:
ST6 bekungiyo lenemandla (loku bekubangelwa tintfo letinyenti) kubangela timphawu letinyenti lokufaka ekhatsi umkhuhlane nekutsikameteka kwemcondvo lokuyingoti. Iyakhona kuphila futsi ikhule etindzaweni letibandzako, njengasemafrigini etindlini nendzawo yemakhata emabhizinisini, futsi ayinawo umbala noma liphunga enyameni. Lesi sifo sitsatsa sikhatsi kwakheka (kungaba malanga langu70) kute timphawu ticale kubonakala, nebantfu ekucaleni bangatsatsa sikhatsi kutsi babonakale kutsi baphatsekile. Loku kwenta kutsi kube matima kutsi balapheke.
Konkhe loku kuneketa iListeria sikhatsi sekutsi iListeria ikhule emtimbeni, kanye nase makhishini alapho kwentiwa khona inyama. Nangabe indzawo ingagcinwa ihlobile kahle, leligciwane lelisele efrigini litokhula, kanye nasetindzaweni letishisako nase biofilms, kuhambise leligciwane kuyo yonkhe indzawo.

Tindlela tekugcina kudla kuhlobile

©Dr Jim Robinson
When working with raw meat it is best to use smooth cuttingboards as it is easier to clean.
Tikhona tindlela letimcoka letisita kutsi tifo tingandzi kakhulu. Wonkhe umuntfu losebenta ngenyama lelihlata kufanele ageze kahle tandla angakatsintsi inyama. Tonkhe tintfo tasekhishini kufanelwe tigezwe tingakasebentiswa noma naticedza kusebenta. Tintfo lekujubelwa etulu kuto kufanele tishelele kahlle, balekele tigodvo, kumatima kutigeza. Ungacale usebentise intfo yekujuba loyisebentise enyameni elihlata uphindze uyisebentise kujuba inyama lephekiwe. Sebentisa intfo letsembiwe kugeza tintfo tasekhishini. Khumbula, kugeza kusebenta 90%, lokunye lokumcoka kuhlanteka. Sebentisa emanti lashisako kanye netidvwangu letisebentiswa kanye kutsi wente likhishi lakho lihlobe. Gcina lendzawo ihlobile kute kube ngatsi kusesibhedlela. Siyilo, emabondza, ematafula, imigcoma, emafrigi kanye netibambo temunyango.

Translated by Thandokuhle Motha