White Rhino
Bhejane Lomhlophe

© Roger de la Harpe

Ligama

Bhejane Lomhlophe noma Square-Lipped Rhinoceros (Ceratotherium simum)

Kutiveta Kwakhe

Lo Bhejane lomhlophe wesitfatfu etilwaneni letinkhulu lamhlabeni. Mukhulu, ubanti, unekwatiwa kutsi awunaluchweba njengalobhejane lomnyama. Letimphondvo letimbili letibonakalako letihlangene kahle ngatsi ngumtiya, ngekwendalo akusito timphondvo mbamba.
Lokubhalwe phansi ngebudze baleliphondvo ngu 1.58m. Tinkhabi, tikala 2000 kg, tinkhulu kunetinkhomo letikala 1800 kg. tinkhabi tingu 1.8 emahlombe. Lesikhumba lesimphunga lesite tinwele. Banemilomo lemise kwelibhokisi, lebanti.
Bobhejane labamhlophe baneliguludla ngasemuva. Kwangansense kwabo kubheke emuva futsi kubekeke ngaphansi.

Kudla Kwakhe

Lo Bhejane lomhlophe uyadla. Utsandza tjani lobufisha, kepha uphindze udle tjani lobudze uma lobufisha bungekho. Lomlomo wakhe lobanti uvumela utsatse lokunengi lokutsetfwa yindzebe yangetulu neyangaphansi.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Noma indlela yekwenta umntfwana yenteka ngetikhatsi telitulu, lesi silwane lesikhulu asisiso lesilukhulu ngekuhlangana kwaso. Ematfole atalwa ekucaleni kwetikhatsi letomile ngemuva kwekumitfwa tinyanga letilishumi nesitfupha, bese ahlala nabomake bawo sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu, aze atale lelinye litfole.
Tinkhomo ticala kuhlangana natineminyaka lesiphohlongo budzala bese tinkhabi titsatsa sigaba sato sekukhula natineminyaka lelishumi kuya eshumini nakubili ngebudzala. Ngesikhatsi sekuhlangana, kulala kwabo kungatsatsa ngetulu kwelihora.

Kutiphatsa Kwabo

Ngaphandle kwalemilente yabo lemifisha nalecinile, bobhejane labamhlophe bangagijima litubane lelikhulu, kepha sigaba lesimfisha. Tinkhabi letiphetse tendzawo tigcina tindzawo letifanako letingaba ma km lamabili kuya kulasihlanu, kepha tinkhabi nje nomatiphi tingahlalisana endzaweni yinye.
Labasikati bangecela kuletotindzawo tetinkhabi. Inkhabi yendzawo yayo ingazama kukalela inkhomo kulendzawo, futsi ingayijoyina emalanga lasihlanu kuya kulalishumi kungakefiki sikhatsi sekuhlangana.

Lapho Batfolwa Khona

Ngalokusemtsetfweni batfolwa emahlatsini ala ningizimu afrika. Ngemnyaka wa 19 century babuswa noma babulawa batingeli, ngaphandle kwase KwaZulu-Natal endzaweni yase Mfolozi. Noma nyalo ihambela etindzaweni lapho yayiphila khona, isachubeka iyahlupheka ngendzaba yekutingelwa lokungekho emtsetfweni.

Luhla Lolubhaliwe

Bhejane lomnyama ulilunga lemndeni waletinkhunzi kepha ngenca yekungatfolwa kwabo lo Bhejane lomhlophe nyalo utitfola angumunye waletinkunzi etivakashini tala afrika.
Kunemehluko lomncane welibala emkhatsini wa Bhejane Lomnyama na Bhejane Lomhlophe, leligama laBhejane Lomhlophe lisukela etemini lase Dutch lelitsi ‘wyd’ lelisho umlomo. Leligama bekucatjangwa kutsi limhlophe. Lobhejane lomhlophe unekubamkhulu kunaloyo lomnyama.