White Rhino
UBhejana Omhlophe

© Roger de la Harpe

Igama

UBhejane (omhlophe) White Rhinoceros (Ceratotherium simum)

Ukuvela nokwakheka kwakhe

Umhlobo lo wakaBhejana umhlobo wesilwani esithatha ubujamo besithathu nakubalwa iinlwani ezikulu zomhlobo omunyisako emhlabeni zombelele. Banomlomo wesakhiwo samahlangothi alingana woke, begodu umhlophe. Umhlobo lo waboBhejana abamhlophe banelunda entanyeni. Nokho baqinile, bakhulu kodwana abananturhu nofana abasibukhali njengalabo bomhlobo obizwa ngonzima (Blak Rhino). Iimpondo zakhe eembili ezisepandla, ziqinile begodu zakheke ngama-fibers kodwana azikakheki ngesakhiwo seempondo.
Iimpondo ekhe zabeka irekhodi eliphezulu ngezide ngesilinganiso esiyimitha yinye namasumi amahlanu nobunane (1.58 m). Iinkunzi zakhona, zinesilinganiso sobudisi esimakhilogremu aziinkulungwana embili (2 000 Kg), begodu ezisikazi zincani ngombana zinesilinganiso esimakhilogremu ayikulungwana namakhulu abunane (1 800 Kg). Ubude obuphakamileko beenkunzi bubalelwa emitheni yinye nobunane (1.8 m).
Inesikhumba esimlotha esipheze sangabi namaboya. Umlomakhe usisakhiwo samahlangothi alingana woke begodu ubanzi. Umhlobo lo unelunda entanyeni. Izitho zangasese zihleleke ngendlela engakajayeleki yokuqala emuva.

Ukudla

Umhlobo lo wakaBhejana silwani esiziphilela ngokudla utjani. Bazwana nokudla utjani obufitjhana, kodwana badla utjani obude lokha obufitjhani bungekho. Umlomakhe obanzi ngiwo owenza bona kube lula ukudla utjani obunengi ngesikhathi esisodwa ngokusebenzisa incenye yomlomo yangenzasi neyangehla.

Ukuzala nokukhulisa

Nanyana ukuzala okunengi kuvame ukuba ngesikhathi esinezulu, umhlobo lo waboBhejana awusiso isilwani esizala ngesikhathi esisodwa sonyaka. Bazala amakonyana ebusika ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezilisumi nesithandathu, begodu abonina bavamise ukuhlala nawo bekube minyaka emibili ukuya kemithathu, kufikela lapho bazala khona ikonyana elilandelako.
Amakonyana avamise ukuthoma ukulungela ukujarha nokujarhwa eminyakeni ebunane yobudala, kuthi aduna afinyelele kileso sigaba nakaneminyaka elisumi ukuya kelisumini nambili. Ngesikhathi sokujarhana, isenzo sokujarhana sivamise ukwenzeka isikhathi esingange awara loke nofana ngaphezulu.

Ukuziphatha

Nangaphandle kweenyawozayo ezikulu begodu ezinabileko, umhlobo lo wakaBhejana ukghona ukugijima ngebelo eliphezulu, kodwana lokhu ukwenza khulukhulu ibangana elifitjhana. Iinkunzi ezibusako zivamise ukuphatha iindawo ezingaba makhilomitha wama-squares amabili ukuya kamahlanu, kodwana yinye nofana mbili ezingezincani zivamise ukwabelana umhlambi nofana isifunda.
Imbalo yaboBhejana abasikazi, ivamise ukudlula yalabo abaduna. Ikunzi ivamise ukulinga ukuragelela leyo esikazi esele kutjhidele isikhathi sayo sokujarhwa, begodu ihlala iyivakatjhela amalanga angaba lisumi ngaphambi kwesikhathi sayo sokulungela ukujarhwa.

Lapho batholakala khona

Ngaphambilini begade ukusabalala kwazo kutholakala pheze kiwo woke amahlathi weendawo zeSewula Afrika. Esentjhurini eyadlulaka yesumi nethoba (19th century) begade zibulawa khulu bazumi, ngaphandle kwendaweni ebizwa Umfozi yaKwaZulu-Natal. Nanyana namhlanje banda khulu eencenyeni zeendawo lapho babuyiselwe khona nalapho ebegade baphila khona ngaphambilini, nokho basaqedwa bazumi nababulali bazo abangekho emthethweni.

Ibuthelelolwazi ngomangwabo

Ngebanga lokutlhayela komhlobo waboBhejana onzima nebegade kungibo abaziwa njengamalunga weenlwani ezikulu ezihlanu (Big Five) nokho njenganje sele kunguBhejana omhlophe ozitholela indawo yokuba silwani esikhulu kilezo ezivakatjhelwako ze-Afrika.
Mncani khulu umehluko okhona naziza emibaleni yomhlobo emibili le yaboBhejana (White and Black Rhino), igama elithi uBhejana omhlophe lisuselwa egameni le-Dutch elithi ‘wyd’ elihlathulula ububanzi bomlomakhe. Kukhe kwaqatjangwa bona igama lakhe kube ngelifaka umbala omhlophe (White Rhino. Nokho uBhejana lo mkhulu kunaloyo obizwa ngoBhejana onzima.