Umlandvo waseRichtersveld

Imphilo Yakadzeni

©Shem Compion
eRichtersveld akusiyo indzawo yekuya kuyo nawufuna kudlala imidlalo. Noma kushisa kwalendzawo kungalenye indlela, kepha kunetilwane teboya letijabulisako, imigololo, tilwanyakatana kanye netinyoni loku kujabulisa bantfu labakutsandzako loku.
Singakakhulumi ngetilwane tanyalo letitfolakalako, asesikhulume ngetilwane betikhona kadzeni.
Umlandvo walendzawo utjengisa kutsi, ngesikhatsi kusemanti kakhulu bekutfolakala emahhashi latiwa ngekutsi ma’prehistoric horses’, tindlovu, ‘giant shrews’, emafudvu lamakhulu, tingwenya, Kanye naletinye tilwane letikhangako.
Leti tintfo letitjengisa kutsi kuke kwabakhona leti tilwane kubonakala ngetidladla tato leti bhaliwe phindze netihlahla letibitwa ngekutsi yi’dendrites’ letitjengisa indzawo levundzile levalwe ngemahlatsi. Nelwandle lalishisa ngaleso sikhatsi.

Titfombe Letimangalisako

©David Fleminger
Tikhatsi tanyalo, emaBushmen labekabhala ematje, abhala titfombe letimangalisako. Letibonisa kutsi emabhubesi, bobhejane, netindlovu betihamba hamba kulena ndzawo. Kulesikhatsi salamuhla akukajwayeleki kutsi utfole tilwane letinkhulu, seyindzawo yetilwane letincane.
Futsi kunebufakazi lobubhaliwe nalobukhulunyako kutsi lendzawo yaseNamaqualand neyaseRichtersveld yake yagcwala umhlambi wemaSpringbok. Ngemunyaka wa1892, mantji waseSpringfontein (nyalo leyatiwa kutsi Springbok) wabhala kutsi wake wabona umhlambi walama Springbok undlula.
Lokubuhlungu kutsi lona mhlambi awusekho nyalo; wacedvwa kutingelwa kakhulu, tifo (letifana neRinderpest epidemic nga1896). Noma kunjalo, ungatfola igemsbok, klipspringer, duiker, vaalribbok neSteenbok kulendzawo.
Noma leti tilwane titfolakala endzaweni lapho kugubha lidayimane kungakavumeleki khona eNamibia. Lapho khona kuhlala kwebantfu kungagcwalanga khona.

Translated by Thandokuhle Motha