uMengameli Nelson Mandela Kanye Nelilunga le ANC Andrew Masondo

© Dr Peter Magubane
Umengameli Nelson Mandela kanye nemalunga eANC General Andrew Masondo. Womabili lamadvodza akunyifomu ye Mkhonto we Sizwe (MK) njoba bekukhona nalabanye labaningi bavukeli bembuso bahlangene eNkhundleni ye Orlando ngalomcimbi.
Phakatsi kwa 1961, baholi belicembu la Khongolise (ANC) bahlanga ngalokufihlekile base batsatsa sincumo semphumela wekucala Umkhonto we Sizwe (MK), Sikhali se Sive, kulwisana nemzabalazo welubandlululo. Mandela wanikwa lesikhundla. Lesincumo besinekubaluleka kwekuvumelana -kuhlasela kutowentiwa endzaweni, futsi kutobabete kubulawana kwebantfu.
Loku kwabekwa kucala kumtsembi we ANC Mahatma Gandhi wemtsetfo lotsi akungabi neludlame futsi kwesibili nendlela yekubuka kutsi kubulala labamhlophe kutawenta kutsi kucine kwesaba kwabo kubekuningi. Ngetintfo letimbalwa letigadziwe, lonamtsetfo wagadvwa iminyaka lemitsatfu. Ngemtsetfo lomusha losendzaweni, Mandela wahamba iAfrika yonkhe wase uya eBritain nakuNhlangano ye Soviet.
Hulumende bekagadze kubuya kwakhe kepha wabuya angakagadvwa, wangena lapho bekuyi Bechuanaland, nyalo seyi Botswana. Baphatsi be British lapho bebati sikhatsi lesingiso ngco kanye nendzawo yekungena kwakhe eNingizimu Afrika kepha abazange batjele base Pitoli. Ngatjelwa loku ngulosesihlalweni lesikhulu kubomantjingelane, Gerry Forrest, ngametsemba futsi ngoba bengati kusuka kutinkhulumo taphambilini kutsi nekaneliso leliphansi ngemaphoyisa ase Ningizimu Afrika futsi angatsandzi tindlela tabomantjingelane bakhe ngoba bebangati lutfo.
Yinye intfo leyenteka leyamucansula kutsi nakashayela aya eNingizimu Afrika neliphoyisa egedeni lamtjela kutsi avule ibhonethi yemoto yakhe. ‘Ucabanga kutsi ngifihle Mandela enjinini?’ Forrest wabuta ngekucansuka. Ngenyanga yeNgci nga 1962, Mandela wabanjwa asahamba eNatali, wase uyagwetjwa waboshelwa kwenta kanye nekuphuma kulelive ngalokungekho emtsetfweni.

“Utsatsa kuma phambili uma kukhona ingoti. Ngulapho bantfu batomukela buholi bakho.” ~ Nelson Mandela

Mandela 100 - Mandela: A Man of Principle

Brenda Fassie lobekatsintsekile, umhlabeleli lowatiwako wase Ningizimu Afrika, watsandvwa ngu Mandela....more

Mandela 100 - The Charm of Mandela

Nelson Mandela ubuyela ekhaya lakhe eSoweto ngemuva kwekukhululwa ejele nga 1990. Nelson wakhulela eNo. 8115 eSitaladini saseVilakazi futsi ...more

Mandela 100 - The Fight for Freedom

Mandela abetsandvwa balandzeli bakhe kanye neluphawu lenkhululeko lwabo bonkhe. Uvame kubonwa njengemuntfu longunkhulunkulu eNingizimu Afrik...more

Mandela 100 - Timeless Madiba

Bantfu bepolitiki labehlukahlukene, kufaka ekhatsi Nelson Mandela, lobekangumumeli ngalesikhatsi ema njengemsolwa wekuboshelwa kulwisa hulum...more