Tintfo Letiphatamisa Simo Selitulu

Lesimo selitulu endzaweni siphatanyiswa tintfo letifana njenge kuphakama ngetulu kwesigaba semanti aselwandle, lokuma kwalolwandle kanye nekuma kwalo kusuka kumlayini walo.

Kuphakama Ngetulu Kwesigaba Semanti Elwandle neSimo Selitulu

©Peter Delaney
eNingizimu Afrika, simo selitulu lesiphansi sivame kutfolwa etindzaweni letiphakeme ngetulu kwesigaba semantic elwandle netintsabeni, kepha loku kungaphatanyiswa nguletinye tintfo.
Umangabe tonkhe letinye tintfo tilingana, umoya wesimo selitulu uyehla ngekukhula kwekuphakama kwesigaba semantic aselwandle; ngalamanye emagama lesimo selitulu sishona phansi, ngesikhatsi uphakama.
Kulingana kwa -6.5°C ku 1 000 m kuphakama kwemulayini kuvama kutsatfwa njengentfo ‘lejwayelwe’. Tigaba letihambela kusuka phansi nganga -4.6°C kuya etulu nganga 9°C ku 1 000 m kuphakama kumlayini sekubhalwe phansi etindzaweni letehlukene emhlabeni.

Kunyakata Kwelwandle neSimo Selitulu

Nawucatsanisaa letimo temoya ngase Mpumalanga nase nshonalanga elusentseni lwase Ningizimu Afrika, utobona kutsi lokusebenta kwekunyaka kwelwandle kumoya wesimo selitulu. Lokulingana kwemoya wesimo selitulu wase Thekwini ngasemnceleni wasempumalanga ngu 21°C sibe simo selitulu sase Port Nolloth emnceleni wase nshonalanga singu 14.2°C. totimbili letindzawo tidlalela kumlayini lofanako. Lomncele wasempumalanga uphatanyiswa kunyakata lokufutfumele kwase Mozambique, sikhumbuto se Kunyakata kwelwandle lwe Agulhas, kube kunyakata kwe Benguela lebandzako kunciphisa letimo ngasemnceleni wasenshonalanga yase Ningizimu Afrika.

Indzawo Lesemhlabatsini Lephakeme Ngenhlanye ne Simo Selitulu

Lendzawo lephakeme ngenhlanye inesisindvo lesikhulu ngetikhatsi tawonkhe malanga tetimo ikakhhulu etindzaweni letinetintsaba letiphansi kanye netintsatjana letiphakeme kancane. eNingizimu Afrika, tindzawo letiphakeme ngenhlanye letibuke-enyakatfo lesemkhatsini tine timo letiphakeme kunaleto letibuke-eningizimu.

Simo Selitulu ne Kuvalwa kweLifu

Etindzaweni letishisako, kuvaleka kwemafu kuphatamisa tikhatsi letidze tetimo telitulu. Kwehla kwemvula kusebenta njengentfo-lesebentako. Lolokujwayelwe kutsi lelizinga leliphakeme lesimo selitulu endzaweni livela ngaphambi kwekucala kwetimvula tase hlobo. Tindzawo letikanjalo tinebusika lobubandzako lobomile, intfwasahlobo leyomile leshisako kanye nelihlobo lelifutfumele lelimanti.
Etindzaweni letishisako tase Limpopo lese nyakatfo, simo selitulu lesiphakeme kanye nemoya lowomile ngenyanga yeNyoni nasekucaleni kwenyanga yeLweti kunetintfo letimbalwa letingasito tekusebenta etiyeni lelilinywe kulendzawo. Lenya yintfo lebalulekile kutsi itsatfwe nakulinywa lenye inhlanyelo ngaphansi kwekuniselwa kuleyo ndzawo.

Simo Selitulu neMoya

eNingizimu Afrika, imimoya leyehlukahlukene inekusebenta lokumatima esimeni semoya. Lokubaluleke kakhulu ngaloku ngulokushisa nekubulala, koma kakhulu ‘berg winds’, lokuhhushela kusuka ekushiseni, tindzawo letomile kuya phansi kumadvwala noma emawa kungenela emnceleni wetindzawo letinkhulu ngesikhatsi sasehlobo. Tindzawo letsimnceleni wase Nshonalanga kufana ne Olifants River Valley, Vredendal, nasetindzaweni letisemnceleni wase Eastern Cape nato tikakhulu ekushayweni yi berg winds. Letindzawo letiniselwe kuletigodzi temifula tase Eastern Cape nato titsikameteka kakhulu nge berg winds.
Ngetinyanga tasebusika, lendzawo lesenkhabeni yelive, ikakhulu iFree State, ngetikhatsi ishaywa yimimoya yekubandza. Lena mimoya yema ayisi ichamuka kusuka eningizimu kuya eningizimu-mpuma ngesikhatsi nakunesitfwatfwa etintsabeni tase Eastern Cape nase Lesotho.

Translated by Phindile Malotana