Tintfo Letentiwa eRichtersveld Nekuma Kwalendzawo Yetimbali

Buhle Balendzawo

©Shem Compion
Indzawo yaseRichtersveld yindzawo letimele yodwa; kuyashisa, komile phindze kubonakala ngatsi kute imphilo. Kepha bukhona buhle lobuchaza bantfu labatsite, ya kwentiwa yini kutsi indzawo lenjena yatiwe umhlaba wonkhe? Ngekusho kwembalo lobhalwe ngulabo labakhuluma ngalendzawo, nalabo labayikhetsile, lendzawo inetintfo letingentiwanga ngumuntfu kanye netintfo talapho nje kuphela loku kuyenta kube yindzawo lengakajwayeleki. Ngalamanye emagama, kunyenti lokutfolakala eRichtersveld.
Nasikhuluma ngetintfo takhona, iRichtersveld kusekhaya kubantfu bekugcina bemphakatsi wema khoikhoi, labasaphila ngendlela yakadzeni. Lona mphakatsi, wemindeni lemincane lohamba netimvu netimbuti tabo baye kulenye indzawo nakushintja simo sekushisa. Kumcoka kusho kutsi labanye babo basahlahla emalondweni, lawatiwa ngekutsi ma’Haru oms’ ngelilwimi leNama.

Kuhlukana Lokuchazako

©David Fleminger
Noma kuna kwemvula kungekho kakhulu eRichtersveld kepha timo telitulu cishe tikhona tonkhe, loku kwenta kube nebuhle betimbali letahlukahlukene. Tinhlobo tetimbali letingu350 tiyatfolakala kulendzawo, futsi yatiwa njengendzawo lenetimbali letahlukene emhlabeni wonkhe (itfolakala dvutane neAlexander Bay). Kungeta kuloko iRichtersveld iyincenye yeKaroo biome, leyincenye yeSouth Africa phindze ibe yincenye yeNamibia. Lendzawo lena levulekile, inetihlahla letendlula ku5000 letahlukene phindze 40% wato titfolakala lana kuphela.
Noma kunjalo, yilendlela yekuphila yebalimi base Nama nendlela yabo yekuphila leyachaza kakhulu Iunesco nelitsimba lebeseshi balo. Batfola kutsi lena ndzawo inebantfu labahlakaniphile. Lendlela yabo yekutsi nakushintja kushisa bahambe baye kulenye indzawo isasebenta.

Kufakwa Emlandwveni Wemhlaba Wonkhe

©David Fleminger
Nakutfolakala loku, indzawo yaseRichtersveld ngendlela labaphila ngayo netimbali takhona, loku kwafakwa emlandweni wemhlaba wonkhe:
(iv) kute ibe sibonelo lesakhiwo, bakhi nekuma kwalendzawo letjengisa kwehlukana ekuphileni kwebantfu.
(v) kute ibe sibonelo kundlela bantfu bakadzeni bebaphila ngayo, kusebentiswa kwemhlaba lokutjengisa indlela yekuphila kwemphakatsi, noma kuphilisana nebantfu noma indzawo yakhona.
Loku kwachazwa yiUNESO ngalena ndlela:
(iv) lobuhle balokuhlukana kwaletimbali eRichtersveld, lokwentiwa futsi kudla kwetimfuyo kulendzawo yaseNama kutjengisa indlela yekuphila kulendzawo.
(v) iRichtersveld nguletinye wetindzawo letincane lapho khona kukhuliswa kwetimfuyo kusentiwa khona ngendlela yabo: indlela yabo yekuphila, itjengisa kubambelela kwemphakatsi wase Nama, umphakatsi wakadzeni.

Buhlakani Bendzawo

©Shem Compion
Njengoba kuvetiwe ngenhla, buhlakani balendzawo busengotini. Kunebantfu labangu300 labacubeka nekulima ngalena ndlela, futsi labanyenti babo sebadzala. Nalendzawo iyalimala ngoba ifuyo seyidle khona kakhulu, loku kwentiwa kakhulu kutsi bantfu labatsenga indzawo yabo bodvwa bafika endzaweni yaseNama, manje loku sekwente yaba yincane indzawo yekudlela kwemfuyo. Nekugujwa kwemhlabatsi eOrange River nase ndzaweni yekuncebeleka eRichtersveld, konkhe loku kulimata lendzawo yase Nama, esikhatsini lesinyenti bantfu bayasuka baye kosebenta emadolobheni.
Ngenca yaloku, lendzawo lehlonishwa umhlaba wonkhe seyinciphisiwe, seyatiwa ngekutsi yiRichtersveld Community Conservancy (RCC). Lena yindzawo lemahecta langu 160 000 yekudlela kwemfuyo, lenakekelwa ngumphakatsi wase Sida – hub Community Property Association (CPA). Kulesikhatsi sanyalo, indzawo yekuncebeleka eRichtersveld (letfolakala enhla eVandersterr etintsabeni) ayifakwanga emlandvweni wemhlaba wonkhe ngoba khona kusenetimayini ngasetindzaweni tekuncebeleka. Kepha kunekwenteka kutsi itogcina ifakiwe, nasekuvaliwe tonkhe letimayini.

Translated by Thandokuhle Motha