Tindzawo Letilungele Timfishi Letifuywa Emantinilahlobile

© Roger de la Harpe
Kukhetsa indzawo lekahle ibaluleke kakhulu ngemphumelelo yemantilahlobile iaquaculture (kufuya kwetimfishi). Bafuyi labasha be aquaculture bavame kucala ngendzawo lencane bese babuka labangabakhokhela. Labanye bangabanayo lemali ye aquaculture bese kudzinga kutsi babuke indzawo letolunga. Nomanguyiphi indlela kuyacala, bafuyi labasha be aquaculture kudzinga bakhetse indzawo lekahle lenemanti kwentela kucala kufuya timfishi letifuywa emantinilahlobile. Itsi indzawo lekahle ingakhetfwa, kutokwenta kukhicita kubelula phindze kungabiti kakhulu emalini. Ngaphandle kwekukhetsa indzawo lakahle, intfo lebaluleke kakhulu lizinga lemanti. Tintfo telizinga lemanti labalulekile ngekukhetfwa kwendzawo ngunati:
Kushisa noma kubandza kwemanti, kususa nekuncishiswa kwesimo ngesikhatsi semnyaka.
Tigaba temoya
Tigaba te ammonia
pH
Kubonakala kwemanti lapho emakhona
Luhlolo lolugcwele lwelizinga lemanti lingafaka kuvela lamantin kwentela bukhona betintfo letisindzako, lekuvame kuba yiphoyizini kumfishi, kusho Henk Stander mengeni lophetse tebungcongcoshe t Aquaculture: Litiko leTilwane te Sayensi, eNyuvesi yase Stellenbosch.

Tidzingo teKufuya Timfishi Temantilahlobile eTindzaweni

Letintfo letingito letidzingekako tendzawo lekahle yekukhicitela ngunati:
Lidamu, noma indzawo lenemathange etimfishi, kumele libedvute nalapho kuchoboselwa khona emacandza. Loku kutonciphisa sikhatsi sekuhambisa kwentela kuciniseka kutsi timfishi letincane (letibitwa ngetintfo letingangetingalo) tingetfulwa ehhokweni lenethi tisesimeni lesiphilile.
Kugadza lokukahle kutokalela kwebiwa kwetimfishi kanye nekubulawa kwemahhoko emanethi, emaphampu kanye nemathange.
Kutfolakala kahle kwemanti.
Loku kwenta kungena kwetimfishi letincane kumahhoko, emathange noma emadamu malula futsi kuciniseke kunyakata ngekuphepha kwekudla kwetimfishi kanye netimtmfo emantini. Kutophindze kunike kuvuna lokuphephile nalokuphangisako loku, ngengucuko, kuciniseka lizinga lelikahle lwalokukhicitiwe.
Lapho kukhicitelw khona kumele kube dvute ngalokwenele kulelidamu kwentela kunaka liketane lelibandzako (simo sekushisa kusuka epulazini kuya endzaweni yekukhicitela phindze nasesitolo). Kugcina lesimo sekushisa noma kubandza ngaphansi kutovumela kwetfulwa kwemfishi lensha.
Mhlawumbe kushona phansi kwelidamu kumele kube ngu 8m, kepha emadamu lashonakakhulu nguwona akahle kakhulu. Uma emahhoko enethi alenga nga 5m kushona phansi emantini, kubalulekile kuba nesikhala lesenele phakatsi kwangephansi kwemanethi kanye nangetulu kwelidamu. Loku kunciphisa sikhatsi-lesidze sekwakha umgcoma ngaphansi kwemahhoko, lekuhlupha lizinga lemadamu, kuchaza Henk Stander.
Sisindvo lesifanako sifaka nasekuvulekeni kweliddamu letindlela tekufuya.

Translated by Phindile Malotana