Tilwane Netimbali Tase Robben Island

Imvelo Iyaphazanyiswa

©Roger de la Harpe
Lendzawo ishisa kakhulu ehlobo kantsi iphindze ibandze kakhulu ebusika. Emuva kweku fika kwebantfu kule (Island), tingadze tabo betigcwele tjani kanye netidzindzi. Tonkhe letihlahla lotibona namuhla tahlanyelwa bantfu eminyakeni letinkhulungwane leyendlula, kute bente lendzawo ibe nesimo sekhaya.
Lesinye sizatfu sekutjala bewukutsi lendzawo ayizange ibe nemanti lamahle. Ayikho imifula noma imigodzi yemanti lahlobile, beku kadze kugcwele titiba temanti laluhlata umbala. Kwatsi makufika bantfu emanti bekamancane futsi tindlu betakhiwa ngemanti elitulu. Kudzala kwahlanyelwa sihlahla lesitsite letitaku tfutfukisa linani lemanti, kodva tilwane letingahlali elwandle tati hlala tomele emanti.
Kune simo lesikhomba kutsi iRobben Island ihlala injalo, ayigucuki neze. Bantfu bazamile kuyitfutfukisa ngeku hlanyela tihlahla leta phephuka taphindze tagobiwa ngumoya. Kodva lendzawo ivulekile futsi ine tjani lomuhle, tihlahla letincane kantsi konkhe loku kuyenta ibukeke iyinhle.

Buningi Bemvelo

©Roger de la Harpe
Lendzawo yebahlali labasuka emaveni langaphesheya kwetilwandle, beyineti lwane tase mantini kuphela, njenge tinyoni tase mantini, tinhlanti kanye nema Phengwini. Tinyoka tikhona nato kule ndzawo, tonkhe tilwane letikhona manje kule (Island) tafakwa bantfu.
Namuhla lendzawo inetimphala letilishumi nesihlanu, likhulu lema (Steenbuck), emakhulu lamabili e (European Fallow Deer), ema (Bantebok lambalwa, i (Eland) kanye nema (Ostrich). Kunabologwaja labaningi, emagundvane kanye nema kati esiganga. Le (Island) iphuphuma imvelo, bologwaja bagcumagcuma etidzindzini, bati gijimele bakhululekile kule ndzawo.
Noma ngabe kutsiwa awuba boni bochakijane, bewobona letinye teti lwane letugcwele yonkhe indzawo. Ema (Drolletjies) abekisa inkhundla yembhoco kanye nema phengwini lagcuma gcuma aphambane ngase mgacweni.
Tinyoni tikhona, kuneluhlobo letinyoni letilishumi lesikhombisa nesine, kufaka ekhatsi ema (cormorants), (Seagulls) kanye nema (Lapwings), tonkhe letinyoni titindizela kulendzawo ngeku khululeka. Emaphengwini lanakeka kakhulu yilawo alana e Africa. Abhukushela ngasekugcineni kwelwandle,dvutane nendzawo yeku paka imikhumbi, atihambele ngeku khululeka.
Kudzala bahlali base Robben Island labahlala kwendlula iminyaka lemashumi lamabili, batsi eminyakeni leyendlule, letinyoni tase mantini betinganaso similo, ngoba betati kutsi tingahle tititsele emlonyeni wema wada lalambile. Manje letinyoni titsatsa yonkhe lendzawo, kusolwa kutsi kuna 13 000 wetinyoni tase lwandle letitfolakala khona.

Translated by Thandokuhle Motha