Kuvikeleka kwe Mhlambi-Lomncane weTingulube tebaFuyi

© National Pork Board and the Pork Checkoff. Des Moines, IA USA.

Yini Kuvikeleka Kwetintfo letiphilako?

Kuvikeleka kwetintfo letiphilako yincenye yesikali noma imiyalo kwentela kuvikela kwetfulwa kwetifo epulazini kanye nekusakaka kwetifo noma emapathogens kulelipulazi.

Sifo Lesinemandla seTingulube

Tifo tekutselelana kanye naletiphila emitimbeni tingasakaka ngekushesha kusuka kuyinye ingulube kuya kulenye nekusuka etingulubeni kuya kuletinye tilwane. Umkhuhlane wetingulube wase Afrika (African swine fever – ASF) kanye nesifo se mlomo netinyawo (foot and mouth disease – FMD) tibonelo tetifo letiphatamisako etingulubeni, lokungabanga kulahlekelwa lokukhulu. iNingizimu Afrika inekugula kumihlambi yesive, lokwenta kulimala lokukhulu kumakethe lecondzene nako loko. Loku kungabamatima uma litiko letilwane lahulumende lungatange lunakekele ngekucinisa etintfweni tonkhe tekuvilela tintfo letiphilako ekufuyweni kwetingulube.
Kukhona imigomo ku Sento seMphilo yeTilwane ledzinga banikati betilwane kutsi babike inombolo yetifo lengakajwayeleki kumihlambi yabo kulelohhovisi lelidvute lesive lapho kunadokotela wetilwane.

Ticitseka/Tisakateka Njani Tifo Tetingulube?

©National Pork Board and the Pork Checkoff. Des Moines, IA USA.
Lena yimitsetfo kusuka esilwane kuya kulesinye ngetindlela letehlukene, kepha kakhulu ngaleto tintfo letisondzele noma ngekona lendzawo. Tifo nemapathogens kungasakateka ngekupha kudla noma ngetintfo tetindlu. Kepha kutintfo letiningi kungenca yekutsintsana nesilwane lesigulako noma lesifile, umsheko noma kukhwehlela, kutsimula, kuhlala endzaweni yinye noma indlela yekutfola emanti noma kudla lokutselelekile.
Kugula ngalesinye sikhatsi kungahamba etindzaweni noma ngisho kumave ngekuhanjiswa kwenyama kanye netilwane letiphilako.
Khumbula kutsi kugula netilwane letiphila kuletinye kungaba kutsi kuchamuka kuletinye tingulube, bantfu, ticatfulo, kudla kanye nemihlwa noma tilwanyana.
Letinye tintfo letiphila kuletinye tiphila sikhatsi lesidze kunaletinye, letinye tibulalwa kushisa, kufutsa, kufakwa kwemakhemikhali noma komisa kepha kuvame kutsatsa kuklina lokuphindziwe kanye nesikhatsi (tinsuku letiningi) kutsi kusebente.

Yakhiwa njani Indlela Yekuvikelatintfo letiphilako?

©Glenneis Kriel
Kuphumelela kwendlela yekuvikela tintfo letiphilako kusala nebafuyi betingulube labati kahle kutsi tingulube tabo angeke titfole kugula uma tigcinwe todvwa tasuswa kumhlambi waletinye tingulube. Kuvikeleka kwetintfo letiphilako kutingulube tekufuywa kungentiwe ngaletindlela letilandzelako:
Yakha fenisi
Fenisela indzawo yakho kahle kwentela kutsi tingulube takho tingakhoni kuphuma noma letinye tingulube tasendzaweni tingakhoni kungena. Uma tingulube takho tigcinwe ebhilidini, yiba nesiciniseko kutsi emangcoliso, lokudvonsekile kwemangcoliso kanye nekuhlobisa emanti etindishini tetingulube kwentela ngekhatsi kwendzawo yakho. Sebentisa manyolo wetingulube nembhedze kutsi wente umcuba, ngekhatsi kwefenisi welipulazi lakho.
Yati lapho kuphuma tingulube takho khona
Ungake wetfule tingulube takho letinsha kumhlambi wakho lochamuka kutintfo longatati nasekucabangeni. Ngisho noma ngabe awuletsi tifo letiphatamisako kanye netilwane letiphila kuletinye, kukhona litfuba lelihle kutsi tinkinga tato letatiwako tetingulube kungaba nekwehluka kancane kunaletakho, tsatsisa kuloyo wendzawo yetilwane noma lowati kancono ngetemphilo tetilwane (animal health technician – AHT) kwentela kutfola lwati.
Khweshisa bantfu kuletingulube
Loku kufaka bomakhelwane, tivakashi, bantfu labatsengisako, betilaha, bacambi betintfo, bahloli kanye nebantfu bakahulumende. Noma ngubani lonesizatfu lesihle kutsi abekhona kulelipulazi asuke kupulazi linye ayekulelinye kumele aniketwe tembatfo kanye neticatfulo tevala tinyawo (ticatfulo temapulasitiki ngutona tikahle futsi atikaduli) nabangena kulelipulazi. Loku kufuna bese kuyalahlwa, ngemuvak kwekusetjentiswa, kulelipulazi. Incumbi yebantfu ingabambela imisebenti yabo kuleyo ndzawo.
Tincola letistjentiselwa ekutfwaleni letingulube, kuletsa-kudla noma letinye tintfo tingenta njalo ngeligede lelinye kulofenisi walendledlanyana. Lena ndledlana yekulayishela kumele ibenguleyo lekahle ngekuphakama kwentela lolokukulencola lokufakiwe naletingulube ngekhatsi kwako.

Kudla neMitsi yeTingulube

©Courtesy of National Pork Board and the Pork Checkoff.
Tingulube tinenhlitiyo levulekile yekudla futsi atinaki nekutsi tidlani, kepha titophila phindze tikhule ngekuphangisa umatinikwa kudla lokulinganako lokusuka kunkapani yekudla cishe ihhafu yesibalo sako.
Uma bafuyi betingulube bafuna kutipha I’swill’ (kudla-lokusele, kungcola kwasekhishini kanye netintfo tekudla letengcelwe ‘tengcelwe sikhatsi sako’) ngako imigomo idzinga yonkhe I’swill’ kutsi ibiliswe imizuzu lemashumi lasitfupha ngaphambi kwekuniketa tingulube. Kute silwane noma tinyoni tekufuywa letisele lekumele tinikwe tona.
Kukhona imitsi kanye nemijovo lesekube yincenye yemihla-nemihla yekugcinwa-kwetingulube futsi loku kungatfola kusebenta emkhicitweni nasekuphileni. Loku kudulile futsi lokunye kudzinga umbhalo lochamuka kudokotela wetilwane lonelwati loluhle ngemhlambi.

Lutfolakala Kuphi Lwati lwe Kuvikeleka Kwetintfo Letiphilako?

Lwati ngetingulube luhlale lukhona kumatiko etilwane, le Pig Veterinary Society – Inhlangano yabodokotela beTingulube, SA Pork Producer’s Organisation (SAPPO – Inhlangano yeKukhicitwa kwe Tingulube eNingizimu Afrika) kanjalo nelitiko letekulima kusinye sifundza.
Sicela wati:
Lwati lwalabo labafundzile bese injongo yelwati kuphela futsi lengeke selutsatfwe njengesecwayiso semutsi. Lolwati alukabekelwa kumelela secwayiso semutsi noma kwelapha lokuniketwa ngudokotela wetilwane.

Translated by Phindile Malotana