Kuvikeleka Ekukhicitweni Kwemfuyo

© Chris Daly

Sivikelo kubonakala kuyintfo yekucala yekuvikela kulwa nesifo semfuyo. Kusho noma kufaka tindlela letiningi letivikela tinyoni utsi tingakhoni kutfola emagciwane latfwalwa basekeli noma bameli, lekungaba noma yini kusuka kubantfu kuya kuletinye tilwane, kupha kanye nemathuluzi elipulazi. Bonjinela betemphilo yetilwane kanye nabodokotela ikakhulu benta kuncuphela lokusetulu ngoba basebenta ngetilwane letigulako emapulazini lehlukene. Ngenhlanhla, bayakwati loko bese batsatsa letincumo kunciphisa lengoti, ngendlela yekuphambanisa timphahla ngemuva kwekuvakashela lipulazi ngalinye ngalinye.

Ingoti Yebantfu

Balimi betentsengo banciphisa ingoti yebantfu ngekubatisa ngetifo etimeni tabo tekukhicita ngekuba nabofenisi etindlini tabo letinetimfuyo. Bantfu labafuna kungena kulendzawo yekukhicita kumele bagcwalise endzaweni yekufikela kwetivakashi kwentela kukhona kugcina imibhlalo yekunyakata ekungeneni nasekuphumeni kulendzawo kanye nekutfola indlela yekungcoliswa umakwenteka kuvela kuchumak noma kubhobhoka.

Letindzawo tivame kuba nendzawo yekugeza lekuhanjwa kuyo kuya kulendzawo yekukhicita. Nomangubani longena kulendzawo lochamuka ngaphandle, kungaba ngumlimi, sisebenti noma dokotela wetilwane, bamele bashiye “ngaphandle” timphahla ekungeneni kwalomgezelo eceleni. Kubese kubadzinga kutsi bageze, lapho khona tithawula, tembhatfo letihlobile kanye neticatfulo bayabekelwa ngasekugcineni kwemgezelo. Tisebenti tivame kuba netimphahla tato, letingavami kukhunyulwa ngekhatsi kwalendzawo.

Bantfu bangaphoceleleka kutsi bageze baphindze batshintje timphahla sonkhe sikhatsi bangena kulenye yetindzawo lehlukile lapho kukhicitwa khona, bangaphoceleleka kutsi bageze tinyawo emkhatsini waletindzawo, kushiyana ngebungoti. Timphahla letisetjentiswa ngaphakatsi kuletindzawo kumele tiwashwe bese tiyafutfwa kulendzawo kwentela/kuciniseka kutsi ayinamagciwane.

Kumcoka kutsi wonkhe muntfu losebenta kulelipulazi, ayive/abati bungoti lababutfulako phindze basebente ndzawonye kwentela kunciphisa bona bungoti. Kunyakata kwetivakashi kuvame kuciniseka etindzaweni letitsite lapho kukhicitelwa khona.

Emathuluzi Elipulazi, Tincola Tekubahambisa kanye Nekudla

©Chris Daly

Yona leyondlela lefanako ifanele isetjentiswe kunoma yini lehanjiswako ngekhatsi nangaphandle kwalelipulazi. Onkhe emathuluzi, kudlisa imfuyo kanye nemathuluzi ekunatsisa, kumele aklinwe kulendzawo kwentela kuvikela ligciwane lelingahle likhule netifo letingasakateka kusuka kuyinye inyoni kuya kulenye. Noma yini lesuswako kulendzawo, kumele ifutfwe ngaphambi kwekutsi ivunyelwe kutsi ibuye kulendzawo.

Lenye lekuyindlela lephicako lana kutsi kuvikeleke letincola kutsi tingaletsi tifo kulelipulazi. Kunciphisa lenangoti, tincola tiyafutfwa phindze tikolojwe ngaphambi kwekutsi tivunyelwe tingene epulazini phindze nekunyakata kwato kugadziwe kuletinye tindzawo kulelipulazi.

Kudla ngulokunye lokuyingoti, ngoba kungatfwala kukhuntsa lokungakhokha ingoti. Kunciphisa lengoti, balimi kumele babenesiciniseko kutsi baletsela tinyoni tabo kudla lokusecophelweni lelikahle.

Letinye Tilwane

Letinyoni tigcinwa etindlini kwentela kunciphisa kubonwa nguletinye tilwane, kanye naletinye tinkhukhu. Incumbi yebalimi labaningi basebentisa indlela yekungena neyekuphuma, lapho khona tinyoni tibekwa ndzawonye ngeminyaka yato umatifika kulelipulazi phindze tigcinwe ndzawonye ngesikhatsi sekukhicita tize tiyohamba kulelipulazi.

Embhilidi ayaklinwa kahle aphindze afutfwe kucala nasemuva kwekucedza kwelicembu ngemjikeleto wekukhicita, kuvikela tifo kutsi tingasakateli kusuka kulinye licembu kuya kulelinye. Tinyoni letigulako tiyasuswa ngekushesha bese tinyoni letifile tiyangcwatjwa kwentela kuvikela kusakateka kwetifo.

Kubonana naletinye tilwane kumele nako kubalekelwe khashane. Tinyoni tesiganga nato tiyingoti ngoba titfolwe kutsi titfwala iHighly Pathogenic Avian infuenza, leyatiwa ngekutsi ngumkhuhlane wetinyoni. Lokugula kungaphatsa nebantfu. Kuphumelela kwalesifo kwente sicumbi sekukhetsa imfuyo yetinyoni emaveni lamaningi langaphandle kwalomhlaba. Tinyoni tesiganga letiwako noma letifile tingangcolisa emanti ekunatsa, lengekuhamba noma ngekugucuka tingenta sifo sibhedvuke.

Emagundvwane lamancanye nalamakhulu ngulamanye layinkinga. Ekungeteni kudla lokwebiwako, kudla kanye nekubulala emacandza kanye nekubulala emantjwele lamancane, atfwala tifo letehlukahlukene kanjalo naletihlala kuletinye tilwane, kufana netintfwala, nalokusatayobe kanye netimphungane. Letilwane taloluhlobo kumele tisuswe etindzaweni tekukhicitela ngekunciphisa imvumo yekwakha kanye nekuvala timga kanye netintfo letivulekile/letinetimbobo letingeke tilunywe ngemagundvwane, lokufana nendvwangu yelishidi, indvwangu lecinile noma semende. Tinhlelo tekudvweba noma kubamba kumele tisetjentiswe kubamba linani selilonkhe.

Tindlela Tekukhicita Kwemmango

Kulungiselela sivikelo emmangweni ngetindlela tekukhicita kusedvute nekungenteko umatinyoni tivunyelwa kutsi titodobha kudla emmangweni noma endzaweni. Ngaphansi kwesimo lesinjena, bantfu labagcine imfuyo bangazama kwenta indlela lelula lengatfolwa lengenta umugca emkhatsini wetinyoni tabo kanye naletinye tifo letitfwele emasekela noma titfunywa.

Uma lokukungasiko lokungenta umugca, bafuyi labakhokhako labangasebenta ndzawonye kwenta bantfu babone bungoti besifo bese basebenta ndzawonye kuvikela letinyoni ngekutsi:

Kusuka tinyoni letibonakala ungatsi titogula elinanini lelisele.
Kwatisa bonjinela betemphilo yetilwane nababona tifo kucineseka kutsi akusiso sifo lesindzima kakhulu.
Kususa nekulahla tilwane letifile ngaphambi tibonise ingoti kwetempghilo.
Tsenga tinyoni kubantfu labatiwako kahle kuphela.
Kugcina tinyoni letinsha todvwana kunaleto letikhona eliningini emaviki lambalwa kwentela kutsi letinyoni letinsha atitfoli ingoti ngemphilo.
Gcina budlelwane emkhatsini webatsengi kanye netinyoni bubembalwa, kakhulu nakwatiwa kutsi labatsengi bahamba tindzawo letehlukene kutsenga tinyoni.

Translated by Phindile Malotana