Kupha Timbuti Telubisi

© Krish Dulal
Timbuti tinetindlela letiningi tekukhetsa kudla kwato, nalaphoo emahlatsi lalungile netihlahla tikhona, ticolela kufungatsa. Ngalesisizatfu, kutotonkhe tincenye temhlabawonkhe, tihlahla tekudla kwetilwane tekufuywa tiyalinywa, kufana ne Leucaena leucocephala, lesatiwako eNingizimu Afrika njengesihlahla lesihamba phambili, iwhite popinac, ireusewattell noma istuipboom (ngeSibhunu) kanye na ubobo; ulusinna (ngesiZulu). Lesihlahla sitsatfwa njengelicembu lelingenelako eNingizimu Afrika futsi livama kutftolwa ngasemifuleni.
Timbuti telubisi tihlukile kunaletinye tenhlobo yetimbuti futsi angeke setikhutsale uma tinetibhidvo tendalo kuphela kufana nekufuna kudla edlelweni. Indlela lekunguyona yekudla kwetimbuti telubisi kungaba kunika onkhe emanutrients ladzingekako ngelinani lelingilo nalokufunwako ngekubita lokuncane. Kudla kumele nako kunambitse kwentela kutsi letimbuti tidle lokwenele futsi kumele titfwale emanutrients lamcoka – emandla, iprotein, emaminerals, emavitamins kanye nemanti.
Timbuti telubisi tikhicita lubisi lolwenele futsi kumele tiphe kahle uma tifuna kutfola ematfuba. Lenye intfo lengangetwa kuloku, intfo lefana nekuhamba, kukhula, kumitsa noma kukhicitwa kwelubisi kusho kutsi itoba netidzingeko letengetekile emitimbeni yato letatiwako. Tidzingo tema nutrition tidzinga timbuti telubisi kutsi tehlukile ngesikhatsi timitsi kunalapho nasetitele. Kwentela kunakekela lokuhle, hlukanisa letimbuti temhlambi tibe macembu ekukhicita.

Timbuti Letomile

Imbuti leyomile (lenga-munyisi) kungenteka ingadzingi lokuningi kunalokuhle ngelizinga lekuhwaya ngaphandle nayondzile noma ikunyanga yayo yekugcina yekumitsa. Letinsikati letikhula umfutfo ekuhlanganeni tikhula kakhulu ekukhokheni emaphahla kunaleto letigadzako noma letilahle emandla.

Tidzingo tema Nutrition eMbuti Lemitsi

Emavikini lasitfupha ngaphambi kwekutala, leletinsikati letindzala tidzinga kuphumula phindze netinhlayiya tekumunyisa tidzinga kuvusetelwa. Lokungaba ngu 70% wekutfutfuka kwemntfwana wembuti kutsatsa indzawo emavikini lasitfupha ngaphambi kwebuntfwana.
Nika emandla lanele kunyanga yekugcina yekumitsa ngesikhatsi labantfwana labasengakatalwa labangekhatsi kwesibeletfo benta kufuna lokukhulu kubomake babo. Uma kungekho emandla lanele ekudleni ngaleso sikhatsi, ngako emafutsa labekiwe ayahanjiswa. Kepha umangabe lolokufunwako kukukhulu, lesibindzi kungenteka singakhoni, ngako lembuti ingafa kusimo lesatiwa ngekutsi yi ketosis (“pregnancy toxaemia”). Simo lesinconotwako semtimba lesikalekile sembuti lemitsi kumele sibe ngu 2.5 kuya ku 3.
Umangabe imbuti imitsi emaphahla, itokaleleka kulinani lekudla lengakhona kulidla.
Lizinga leliphakeme kanye nekudla lokuvelako lokunelizinga leliningi liyadzingeka ngalesisikhatsi.

Tidzingo temaNutrition teKumunyisa teMbuti

©Susan Schoenian University of Maryland Extension
Kulolonkhe lubisi lolukhicitwako lwemalitha lamatsatfu, imbuti lemunyisako idzinga cishe 1.5 kg welizinga lelihle lesigadla setjani nemakhulu lasihlanu ema g etjani losigadla kwentela kunakekela, kanye nalinye li kg lelitiyile.
Umatimbuti telubisi tidla (tiyaluka) kumele tidle cishe lamane kuya kulasitfupha ema kg elizinga lelihle lekuyaluka ngelilanga kuya kuma kg lamane ekuyaluka lokuluhlata lokulingana nesigadla setjani selalinye li kg.
Timbuti letimunyisako titodzinga letiyile lenemaprotein lalinganako latfwele 15 kuyaku 17% nemanutrients lagayekile ngalokuphelele – total digestible nutrients (TDN) walokutiyile lokuhambbela ku 65 kuyaku 75%.
Umaletindzala letinsikati tidla ngendlela lephelele, tjani losigadla kanye ne straw kumele kutfolakale ngasosonkhe sikhatsi.
Lizinga lelihle kumele lidliwe timbuti letimunyisako khona lelinani lekudla lokudulile kwelubisi lokudzingekako kungaba kuncane kakhulu. Ngalokungiko, kudla lokungagayeki kufakela 40% kuya ku 60% we daily dry matter intake (DMI) (wenkinga yemihla leyomile letsatfwako) kwentela timbuti letimunyisako.
Njengekutsi, imbuti lekhokha lokuphakeme lenika emalitha lamane elubisi ngelilanga ingadla lokuohelele kwema kg lamatsatfu etintfo letomile (dry matter – DM), lapho khona 1.2 kg we DM (40%) longaba ekwakhiweni kwe sigadla setjani lesiyi Lucerne, bese 1.8 kg we DM ekwakhiweni wekudla kwelubisi. Kokubili le Lucerne kanye nekudla kwelubisi kungaba cishe ngu 90% we DM, kwentela kutsi lenombolo lengiyo leniketwako itoba: sigadla setjani se lurcene: 1.2 x 100 = 1.3 kg nekudla kwelubisi: 1.8 x 100 = 2.0 kg
Umangabe le lurcene iyinsha (hhayi sigadla setjani), lesimo lesomile se lucerne singaba na 24%, ngaleyondlela lelinani le Lucerne lelidliwako (kutfola iDMI lefanako yekudla lokungagayeki) kungaba ngu: 1.2 x 100 = 5 kg.
Yati kutsi: Lwati lwekufundza bese tidzingo telwati kuphela nato ngeke setisetjentiswe njengesecwayiso sekudla noma emanutrition. Kwentela lwati loluningi ngekupha tilwane takho tsintsana nangcongcoshe wetemphilo tetilwane, dokotela wetilwane noma lonika tilwane kudla.

Translated by Phindile Malotana